„Nardid. Põhja-Osseedi rahva eepos.”
Tuntud suured eepilised pärimused nagu „Ilias," „Odüsseia,” „Vanem Edda,” „Nibelungid,” „Kalevala" jt. peavad haritud inimese teadmistepagasisse enda kõrvale ruumi tegema, sest nüüd tulevad sküüdid eesti keeleruumi. Tänapäeval peetakse sküütide järeltulijateks osseete, Põhja-Kaukaasia väikerahvast, kes ammuilma on välja tõrjutud oma kunagise hiilgeaja aladelt – Ukraina steppidest.
Sküüdid tulevad oma hõimude, kangelaste ja ürgkogukondliku korraga, neil pole oma riiki ja nende moraal on metsik isegi nende naabrite arvates. Nagu ütleb tõlkija Elbert Tuganov, oma hõimu sisene moraal oli küll olemas, kuid väljaspool seda see enam ei kehtinud. „Iga hõim varastas naaberhõimult nii palju kui jaksas ja igapäevastel "nihaasi" kokkutulekutel ei arutatud peaaegu midagi muud kui seda, millise naabri juurde minna järjekordsele röövretkele. Karja röövimist ei taunitud eriti, vaid naerdi välja see, kes ei suutnud oma karja röövlite eest kaitsta.”
Käesoleva väljaande lugulaulud on tõlgitud vene keele kaudu Põhja-Osseedi proosavormist. Muistendid on valitud sooviga tutvustada eesti lugejale peamisi nardi kangelasi, nende elu ja tegevust, suhteid jumalatega. See on tundmatu ja metsik maailm, mis meenutab millegipärast natuke Tolkieni "Sõrmuste isandat".
