Kuna nüüdisaegne arhitektuur vana linna südames on ennast oma ebamastaapsuse, ebaesteetilisuse ning konteksti eiramise tõttu üldsuse silmis täis teinud (märgilised näited Tallinna Viru keskus, CC Plaza ja Tartu Kaubamaja), on pooldav suhtumine maketeerimisse täiesti loogiline. Arvan, et võimalus fassaadidena taastada kunagised kuulsad hooned on igatahes parem alternatiiv kui püstitada efektitsevaid hiigelmaju. On demagoogia väita, et tänapäeva arhitektuuripoliitika ja -mõte justkui välistab ajaloolise keskkonna maketeerimise. Isegi Tallinnas taastatakse lõpuks ometi sõjas hävinud Nõelasilm. Ja ma ei väsi kordamast, et taastama peab ka vaekoja Raekoja platsil.

Maailma restaureemispraktikas esinevad kaks teineteisele vastanduvat suunda - kas ehitada hävinud hoone uuesti koopiana üles või mitte. Meil on siiani lähtutud viimasest variandist. Seda viga ei saa me lõputult teha. Narva on just üks neid kohti, kus saaks ajaloolise konteksti suurepäraselt rekonstrueerida - majad üles ehitada. Nagu on seda tehtud, ja edukalt, Varssavis, Riias, Dresdenis, Trakais, Turaidas, Berliinis.

Siiani pole vaidlusse sekkunud riigi muinsuskaitseameti juht Kalev Uustalu. Aga avalikkusel oleks ammu huvitav teada, milline on kompetents muinsuskaitse alal sel mehel, kes Nõukogude Eestis oli spordiühing Dünamo osakonnaülem.