Natüürmordid Elector Palatinele
Kui peaksin valima aasta kunstialase naljaraamatu, siis oleks
kõva nominent sellele inglise keelest eesti keelde ümber pandud
Robert Cummingu “Kunst”. Sealt, leheküljelt 212, pärineb
ka viide mu pealkirjale – valitsejatiitli nimekuju, mida Eesti
ajalookirjanduses tavatsetud ikka nimetada Pfalzi kuurvürstiks. Eriti
lõbustab asjalikku seletust otsivat lugejat aga sõnataidurlus
lehekülgedel 90–161. Teisalt, eks konkurents naljameeste seas ole
meil väike, iga debütant on oodatud.
Mis aga tegelikult
rõõmustab, on aasta lõppu tabanud kvaliteetse
kunstikirjanduse laviin. Jõulukingiks on, mida valida: värsked
monograafiad, põhjalikud kataloogid, silmaringi laiendavad
üldkäsitlused, uuendusliku metoodikaga artiklikogumikud. Kui
igavlevad ilukirjandustoimetajad küsivad nõutute nägudega, kus
on traditsiooniliselt detsembrikuuks ajastatud uudisromaanid ja
luulekogud, siis kunstikirjanduse letile lisandub nii kohalike kui
välisautorite teoseid igal nädalal.
Palun väga:
Clare Charnley ja Katrin Kivimaa “So Communication... Translating each
other’s words”, Mai Levini Leili Muuga kataloog, Anne Untera
koostatud raamat Gottlieb Weltést ja Eesti rokokoost, Koolibri
tõlkeraamatud “Gootika” ja “Juugendstiil”,
Nikolaus Pevsneri “Kaasaegse disaini pioneerid”, Enn Kunila
kollektsiooni tutvustus “Igatsus ja kohalejõudmine”, Ivar
Saki Läti mõisate reisijuht, Non Grata “Art of The
Invisibles 2”. Või David Peperi “Kunstiajalugu”
– hästi tõlgitud!
Tuleb võtta
ebatüüpiliselt pikk jõulupuhkus.