Nete Tiitsaar: eks järavad need, kellel on nälg selle järele, mida neil pole
VALU JA POEEDISTAMINE
Valu tähendab Eesti keeles valgust. Val(g)u(s). Hindan tahet olla omamoodi ja see, kelleks sind loodi. Ses kademeelses maailmaruumis on see tõeline julgustükk. Eks järavad need, kellel on nälg selle järele, mida neil pole. Armastan vastu võtta kriitikat ja julgust mitte kõigile meeldida, alles siis saan ma aru, kui vaba inimene ma olla võin. Seejuures mitte unustada, et kõike, mida tahad muuta – tee seda empaatiaga. Küpseta kasvõi paar torti ja saada mõttes pekki.
Olen leidnud, et kõike saab lahendada loominguliselt ja üks ideaalne retsept keeruliste olukordadega toime tulemiseks on poeedistamine. Mis oleks maailm ilma kunstita? Ja kui see on patt – kasutada eesti keelt ära veidi „kastist väljas“ moel –, siis otse loomulikult ma just seda teengi.
KIRGLIK HUUMOR
Kvaliteetne nali ja enda üle naermine on oskused, mida õpin terve elu, ja mul on hea meel, et teen ses osas edusamme. Tunnistada ausalt, et olengi fucked up plan – teate, ma ütlen, see ongi uus start up. Avab ka üllatuslikult uusi uksi ja tekitab kohale jõudmise ärevust.
ISIKLIK IMPEERIUM
Villaste sokkide ja pesu väel võin küpsetada šokolaadikooki. Isegi kui see veidi kauemaks ahju on ununenud, tuleb sinu armas ka(a)slane mänguhoos meelde tuletama, et elu ongi elamist väärt. Kui kirjutan ja viin ellu oma unistusi, on hea tunne, et on olemas see koht, kus tunda end turvaliselt, ilma maskita ja armastatuna. Armastada oma inimesi ja olla ise hoitud, see on üks olulisemaid teemasid minu loodavas maailmas.
