“Ghosts I-IV”
(NIN)
Sõnatu ja kosmopoliitne “Ghosts I-IV” on Nine Inch Nailsi
kõige mängulisem, loomulikum ja võib-olla inimlikum plaat
üldse – seda hoolimata tõsiasjast, et inimvokaali plaadil
praktiliselt ei esinegi. Koos Atticus Rossi (muusika, programmeerimine,
arranžeering, produktsioon), Alan Moulderi (heli, miks, produktsioon) ja
mõnede külalistega on Trent Reznor (kõik pillid,
produktsioon) suutnud kolmekümne kuueks keskmise punkloo pikkuseks
stuudiomuusika-vinjetiks vormida ligi kaks tundi kaunist helilist kulgemist.
Täiega tantsupidutseda selle muusika taustal tõenäoliselt ei
saa, küll aga aknast välja vihma vahtida või ennastunustavalt
kassiga mängida või häid koomikseid lugeda. “Ghosts
I-IV” on stiilne ja uuenduslik eskapismitoode, pakendatud põnevalt
ning levitatud Creative Commonsi litsentsi alusel ilma plaadifirmata, midagi
enamat kui lihtsalt kaks CD-plaati pappkarbis, midagi küpsemat kui
lihtsalt oma naba vahtiv ambient-elektropop, midagi hõrgumat kui
Treznori reatoodang... ja ometi midagi väga erinevat näiteks
topeltalbumist. Ka pärast korduvat kuulamist jääb
“Ghosts” ikkagi vaid kontseptuaalplaadi ambitsioonidega kogumikuks;
seda on meeldiv kuulata, aga tegelik sügavus puudub.
7