“Ghosts I-IV”

(NIN)


Sõnatu ja kosmopoliitne “Ghosts I-IV” on Nine Inch Nailsi kõige mängulisem, loomulikum ja võib-olla inimlikum plaat üldse – seda hoolimata tõsiasjast, et inimvokaali plaadil praktiliselt ei esinegi. Koos Atticus Rossi (muusika, programmeerimine, arranžeering, produktsioon), Alan Moulderi (heli, miks, produktsioon) ja mõnede külalistega on Trent Reznor (kõik pillid, produktsioon) suutnud kolmekümne kuueks keskmise punkloo pikkuseks stuudiomuusika-vinjetiks vormida ligi kaks tundi kaunist helilist kulgemist. Täiega tantsupidutseda selle muusika taustal tõenäoliselt ei saa, küll aga aknast välja vihma vahtida või ennastunustavalt kassiga mängida või häid koomikseid lugeda. “Ghosts I-IV” on stiilne ja uuenduslik eskapismitoode, pakendatud põnevalt ning levitatud Creative Commonsi litsentsi alusel ilma plaadifirmata, midagi enamat kui lihtsalt kaks CD-plaati pappkarbis, midagi küpsemat kui lihtsalt oma naba vahtiv ambient-elektropop, midagi hõrgumat kui Treznori reatoodang... ja ometi midagi väga erinevat näiteks topeltalbumist. Ka pärast korduvat kuulamist jääb “Ghosts” ikkagi vaid kontseptuaalplaadi ambitsioonidega kogumikuks; seda on meeldiv kuulata, aga tegelik sügavus puudub.
7