17.10.2008, 00:00
Nine Inch Nails “The Slip”
Üliproduktiivne industriaalionu näpib küberproget.
Nine Inch Nails
“The Slip”
(NIN)
Trent Reznor
pole enam ammu kuidagimoodi “hip” või “cool”.
Selleks annab tema Nine Inch Nails natuke liiga tihti plaate välja. Ja
natuke liiga ilmselt on Reznori muusika juba mõnda aega lihtsalt meetod,
mudel, valem, mis ei vaja ei temalt endalt ega meilt erilist sekkumist.
Ei ole see enam teab kui industriaal ega teab mis metal. Pigem umbes
nagu arvutimäng – natuke aega skemaatilise tinglikkusega üles
joonistatud inetut heli, siis äkki “game over” ja kõik
hakkab otsast peale. Alati võib neile paranoia võtmesse
programmeeritud lauludele “pause” peale lükata ja näiteks
pärast sööki edasi lasta. Nii et ma ei ütle, et see oleks
kuigi huvitav, aga oma nelinurkne neuroloogiline funktsionaalsus on tal sees.
Kuid kui sa kell neli öösel ekraani ette magama oled
jäänud, kuuled umbes sedasorti helisid nagu plaadi tagumised lood
doom-tuiamised “Corona Radiata” või “The Four Of Us
Are Dying” – cyber-proge senikõlanud cyberpunk’i
asemel.
“The Slip” on plaat, mil pole südant ja
mis südamesse kah ei lähe. Aga kuhugi läheb ta küll, nii et
olge ettevaatlikud.
6