Nohikute kättemaks
Olge nohikute vastu kenad. Võib juhtuda, et töötate kunagi nende alluvuses.
Bill Gates
Selleks, et olla kinokassa edetabelite tipus, tuli 1980–1990ndatel olla kõvem kui vanad saapad ja raskem kui tinamägi. Sylvester Stallone. Arnold Schwarzenegger. Dolph Lundgren. Ainuüksi nende pilk võis tappa. Publik armastas neid ekraanil vanduvaid ja kaklevaid tegelasi. Kerides kiirelt edasi praegusesse aega, näeme, et asjad on muutunud: Michael Cera, Shia LaBeouf, Aaron Johnson saavad nüüd peaosi filmides nagu “Scott Pilgrim Vs. the World” (“Scott Pilgrim maailma vastu”), “Transformers” (“Transformerid”) ja “Kick Ass” – lisaks hulgale neuroosidele iseloomustab neid tegelasi võitlusstiil, mida võiks pehmelt väljendudes nimetada “ebaelegantseks”. Millal täpsemalt vahetasid meie kinokangelased oma mustad vööd IT-alase kraadi vastu?
Kangelaste uue laine tuleku saab paljuski siduda Kevin Smithi populaarsuse kasvuga. Tema varased filmid, nagu “Clerks” (“Poesellid”) ja “Chasing Amy” (“Amy kannul”), olid sõltumatul skeenel tohutult populaarsed. Ja kui nende filmide fännid avastasid, et Smith tegutseb aktiivselt sellises kummalises uues leiutises nagu Internet, tekkis kinomaailmas uus liikumine. Lavastajad ja näitlejad muutusid aegamööda ligipääsetavamaks ning nendega oli lihtsam suhelda. Smith, kes oli koomiksifännina avanud oma kodukohas New Jerseys tohutu menu saavutanud koomiksipoe, sai endale väga pühendunud järgijaskonna. Tema populaarsus ei jäänud filmimaailma juhtivate tegelaste poolt märkamata ja temalt telliti stsenaarium filmile “Superman Lives”. Hoolimata sellest, et “loominguliste erimeelsuste” tõttu ei näinud stsenaarium kunagi ilmavalgust, oli nüüdsest uks nohikutele avatud.
Peagi leidsid ennast lavastajatoolilt Edgar Wright (“Shaun of the Dead”; “Scott Pilgrim maailma vastu”, pildil), Wachowski vennad (“Matrix”, “Speed Racer”) ja paljud teised, keda olid lapsepõlves kujundanud koomiksid ja televisioon.
Koos oma lemmikkoomiksitegelaste elluäratamisega suurel ekraanil, võtsid nad nendesamade kangelastega ette ka väikseid muutusi. Ämblikmehel võisid olla küll maagilised võimed, kuid temas oli ka rohkem kui küll teismeea Angst’i. Filmi “Kick Ass” heroism seisnes pigem õigete otsuste tegemises ja Scott Pilgrim näitas terve filmi vältel, kui ebasobiv ta selle rolli jaoks tegelikult on.
Huvitaval kombel läks neil alati kõik korda – halvad said võidetud ja ka tüdrukud said nad endale. Sõnum on selge: pole vaja muskleid, füüsilist jõudu ega ühesilbilistest sõnadest koosnevaid lauseid, kui sul on selle asemel kasutada terve hunnik viiteid popkultuurile ja hallid ajurakud pahalase ülekavaldamiseks. Nohik ei esinenudki enam filmides ainult naerupahvakute esilekutsumiseks.
Žanrikino piiridest väljaspool aga kiideti nohikuid samuti – film Facebooki asutajast oleks olnud mõni aasta tagasi mõeldamatu (tunnistan, et osalt Facebooki noore ea tõttu). Hulga auhindadega pärjatud “Slumdog Millionaire” (“Rentslimiljonär”) oli teatud määral teadmiste väe pühitsemine. Kindel on see, et nüüdisaja peavoolukino on leidnud uut sorti peategelased, keda me hoolimata lugude kohatisest üleelusuurusest eelistame nende läheduse tõttu reaalsele elule.
Samas on märke, et musklid teevad comeback’i. Filmi “The Expendables” (“Palgasõdurid”, mille lavastas Stallone ja kus mängis teiste musklite hulgas ka Lundgren) edu seletatakse osalt vanemate vaatajate nostalgiaihaga, kuid jutud järje tegemisest viitavad äkki siiski vana aja löömameeste tagasitulekule. Teatud irooniat võib leida tõsiasjas, et 2010. aastal lavastas Kevin Smith filmi “Cop Out” (“Visad võmmid”), kriitikute poolt välja naerdud 80ndate action-filmide popurrii Bruce Willisega peaosas. Kas me oleme valmis selleks, et jõujunnid tõrjuvad nohikud kõrvale? Võib-olla siiski mitte, vaadates “Sotsiaalvõrgustiku” jätkuvat edu auhindade napsamisel, “Ämblikmehe” valmisolekut tagasi tulla ja Edgar Wrighti suguste lavastajate kohaolekut Hollywoodis. Kujutlus, et teadmistes peitub jõud, peab praegusel hetkel Hollywoodis paika rohkem kui kunagi varem.
Laurence Boyce on Tallinnas elav briti filmikriitik, kuraator ja nohik.
