“Euroz Dollaz Yeniz”

Hiphopi üldine probleem on koondunud slogan’isse “get real!”. Eestis tihti ka. Siinsed räpparid on valvel ja tähelepanelikud, võtavad meie maailmast võltskaunistuste bluffi maha, räägivad täpselt ja otse ja arusaadavalt – lausa piinavalt argise intonatsiooniga eesti keeles. Pane hoolega tähele, ütlevad nad, muidu saad petta. Näe, seal on kurjus – poliitikud, kool, meedia, su oma ema... Sina aga? Sina ole normaalne, ole real. Aga nüüd tuleb Tommy Cash ja ütleb, et “get unreal!”. Ja kuidas siis nimelt? “Euroz Dollaz Yeniz” lubab end mu arust kirjeldada kui gooti hip­hoppi, muusikaliselt ja mentaalselt. Avalaul “Leave Me Alone” on hea näide – deformeeritud elektroonilised fraasid lendavad cyber-nahkhiirtena taaruva surmamarsi ja Tommy maadligi tardunud enesekaemuse kohal. “ProRapSuperstar”, veel üks mu siinsetest lemmikutest, ei kummita vähem – eriti need hetked, mil kitšliku looriga cantus gregorianus tehnovalangutega ümber töödeldakse.