Non grata kogumik loob müüte. Aga ta ka kummutab neid. See esitab Non Gratast kui omaette koolkonnast hea dokumentaalse ülevaate, tagasivaatega nelja aasta jooksul toimunule: esinemistest tegevuskunstifestivalidel ja Dionysiatel, sekka spontaansed dokumenteeritud ülesastumised.

Nongratalased ei astu üles ega välja, nende nurgakunst ei pea ka vajalikuks suhestuda ümberringi toimuvaga, ennemini nad lihtsalt astuvad, intrigeerides ja paljastades. Nende astumised on kantud kambavaimust ja anonüümsusest. Kui jumal andis ande, siis ta andis ka piitsa ja see piits on ainult enesepiitsutuseks, ilmneb kogumiku tekstimaterjalist. Tegelikult räägib väljaande formaat vastu Mari Sobolevi saatesõnale rühmituse “vabatahtlikult fookusest väljas” olekust. Siiski on kõik nimed kogumiku tekstides demonstratiivselt läbi tõmmatud ja ainult aimatavad. Non Grata, see on kunstnikud Reiu Tüür, Al Paldrok ja Sorge, nüüdne akadeemia Grata, see on terve koolitäis jüngreid, keda valvsalt kasvatatakse.

Sellel kevadel kuulutasid esmakursuslased end Maailma Kuulsamateks Kunstnikeks ja tegid näituse. Tallinnast vaadatuna paistab kogu krempel enam kui kahtlane. Aga nongratalastele ei ole alati tähtis, mida teha või kuidas oma tegevust mõtestada, olulisem on see, et teha! Sellest räägibki Non Grata kogumik.

Sellel sügisel sai Non Gratast lihtsalt Grata. Kui Non Grata aegu tasandati sellest rääkides häält ja vaadati kahtlustavalt ringi, siis Gratast kõneldakse Tallinna ringkondades ennemini muigvel sui. Kuid uus kogumik on pannud kired küütlema ja kogu loogikavaba web-page’i materjal on kindlas paber-formaadis kõigile kättesaadavaks muudetud. Non Grata kõikide nende põhimõtete vastaselt kirjutamas end kunstiajalukku... Kellele on mõeldud Non Grata kogumik? Tekstid selles on esmalt inglise ja siis eesti keeles, ja kõiki pole peetud vajalikuks eesti keelde tõlkida ka. Kunstikauplustest me seda ei leia. Kogumik on saadaval Non Gratas Pärnus ja Kaasaegse Kunsti Keskuses Tallinnas. Tiraaž 300 eksemplari.