Of Monsters and Men “Beneath the Skin” 

Islandi bändid kipuvad ikka natuke veiderdama, sh sellise rõõmsameelselt naiivse indie-folgi võtmes, mida OMaM harrastas oma 2011. aastal ilmunud debüütplaadil “My Head is an Animal”. Uuel albumil on muinasjutusaundi siginenud melanhoolsemaid noote, samuti annab sellel tooni teatav sumedus ja intiimsus, mis liigagi energilisel debüüdil täiesti puudus. Kaasakiskuvad refräänid, mõjusad crescendo’d ja vokaalharmooniad on küll alles, nagu ka üleüldse mahlakas helikeel. Kõikjalt paistab silma aga suurem täpsus ja läbimõeldus, mis kunagist rohmakavõitu võlu võib-olla natuke kahandab.

Laulusõnades on inimestest ja loomadest lugude jutustamisele ja igapäevaelu pisiasjadele lisandunud emotsionaalsemaid ja poeetilisemaid, kui mitte isegi süngemaid teemasid. Suurem sõnaõigus on seekord Nanna Bryndís Hilmarsdóttiri naisvokaalil, mis on kahtlemata õnnestunud valik. Kui tervikule midagi ette heita, siis vahest kerget ühetaolisust, küll aga leiab sellelt ka otse suurepäraseid hetki.

MART KULDKEPP