Kui naiste juures veetlevad kumerused rohkem, siis majade juures millegipärast sirgjooned. Arhitektid meeldivad mulle ka, neist ma olen alati lugu pidanud. Hallil vene ajal suutsid nad olla soliidsed ja targad inimesed, kes jäid justkui ideloogiast väljapoole. Künnapu, Lapin, Rein, lahkunud Himm Looveer (paslik nimi ühele arhitektile) –neid ma kuulasin küll. Porti, Meelakut ja Brunsi vähem, aga eitamata olid (on) ka nemad targad inimesed ja see, et ”mäed” sellised said, oli ehk rohkem ajastu veidrus, kui nende kanapimedus.70-ndate arhitektid töötavad nüüdki ja lisandunud on plejaad nooremaid: Urbelid ja  Peilid, Vellevood, Trummalid ja Alverid, Sovad. 

Ometigi on  mu süda raske, Tallinn areneb nii nagu ma ei tahaks.Miks arhitektid  linna lagastavad? Kas kooliraha inimliku linnaruumi eest peaks olema juba makstud ? Miks puudub rahvuslik vaade ehituskunstis?

Majad, arhitektuur on avalik asi. See puudutab meid kõiki. Me mõistame seda, et ei linn ega maja saa olla täiuslik, ometigi saab untsuläinud maja meid kergemalt nördima, kui untsuläinud sonaat või sonett.

Seetõttu võetakse arhitektuuri teemal ka tihti sõna – kirjutatakse, kirutakse, aga suurt midagi ei juhtu-ikka kerkib üleöö puumajade vahele betoonkoloss, funkmajade kõrvale ümarpalkmökk, linnasüdame vallutavad ilmetud ”skycrap”id, ehitusluba pole, kuid angaar või stiililt sobimatu ärklikorrus on.

Nii kaua kui mäletan, on arutletud ühest –  kuidas avada Tallinn mere poolt elanikele ja kuidas ehitada mereäärde ainult Tallinna kaunistavaid, üldhuvi pakkuvaid hooneid; kuid mis toimub tegelikkuses ? Sadamarket, Norde Centrum, hall värviliste laikudega tsementjurakas D-terminaali läheduses – need on juhuslikud ja sinna mittesobivad ehitised, keegi vist ei vaidlusta seda, v.a need, kes need kastid sinna on puksinud. Kas poleks mõistlik planeerida kogu mereäär Muugast kuni Tabasaluni ja siis hakata ehitama selle järgi ? Mitte tilgutada sinna üksikuid ehitisi, mis ei ole väärt seda hinnalist pinda.

Mida siis rohuks? Rohkem avalikkust, ”bolshe glasnosti”, eelkõige. Praegu keegi tundlikum haugub, kuid arhitektide karavan liigub edasi.

Arvan, et kindlasti peaks iga maja küljes olema sildike, kus kirjas arhitekt ja ehitaja. See suurendab nende vastutustunnet. Ka linnaarhitekti võiks välja vahetada. Igor Volkov on mõnus habemik, kuid peaarhitektina ei ole ta suutnud anda meile mõnusat linna. Viimasel ajal on ta muutunud küll enam linna huvisid arvestavaks ega lase suust välja selliseid ”kärnkonni” nagu algaegadel: ”allkirjade võltsimine ei muuda ehitusluba kehtetuks” või ”meie silmis on see hotell”. Tallinn vajab uut planeerimisjuhti! Liiga palju on ikkagi käte laiutamist: ”Ma ei saa midagi teha, volikogu otsustab!”.  Volikogu peab otsustama seda, mida linna arhitekt talle esitab ja nii see tegelikult ongi. Laulis ju Ike kunagi ” Ma ikka tunnen vahel, et nähtamatu ahel, see on linna külge kinnitanud mind”, aga – kui vabastaks ta sellest ahelast. Tallinn vajab eriti erudeeritud ja vastutustundlikku peaarhitekti, kuid samas julget ja põhimõttekindlat. Ei tahaks öelda, et oma Speeri, kuid sellise haardega meest küll. Ja parteidest ning erasektori huvidest peab see mees riivamata olema. Sobiks näiteks Mart Kalm, kes teab Tallinnast ja arhitektuurist peaegu kõik. Või Krista Kodres, tema nägemus linnast on äärmiselt selge ja linna ning linlaste huve eelistav. Linna peaarhitekti amet võiks olla ka tähtajaline, et linnapea vahetus ei tooks kaasa arhitekti vahetumist.

Eesmärk peab olema nägus ja inimlik Tallinn. Ja ma ei taha jääda ootama uut märtsipommitamist, et koledad majad kaoksid. Lihtsalt ei tohi lasta inetutel hoonetel Tallinnasse kerkida!