„Mingi psühhoosis vend. Või ei tea. Tülitas kaubanduskeskuses naisterahvaid, tikkus nende lastega mängima,“ ütles inspektor Pärn ja lisas: „Täiesti plank, ei ühtegi dokumenti, ei sentigi raha taskus!“

Pilvik ohkas. Miks küll? Ta ei olnud enam aastaid reapolitseinik, ta oli ennast patrullist siia puhtasse kabinetti üles töötanud, kohvimasina ja võileivataldriku juurde, ja ikka ronis see saast alt poriselt tänavalt järjekindlalt tema juurde üles.

„Miks te teda psühhi ei viinud?“ torises Pilvik. „Ma pole mingi kuradi hulluarst!“