Oled sa kohal? Päriselt?

Asi on keskendumises. Ja teiseks, nutitelefonides. Nii tobe sõna kui see ka ei ole. Kui inimesel on telefonilaadne masin, milles on internet, pole ta enam see kes varem. Ta pole enam võimeline keskendunult vestlema,õppima, koosolekul osalema, sööma, kinos filmi vaatama jne.

Sest tal on tekkinud võimalus ja vajadus oma nutitelefonist iga natukese aja järel vaadata e-maile, SMSe, viimaste uudiste pealkirju, twiite, Facebooki sissekandeid jne. Ja ta tahab ka ise teistele kohe teada anda, kui juhtub midagi tähelepanuväärset.

Nutitelefonisõltlane elab poole kohaga online-reaalsuses ja poole kohaga pärisreaalsuses. Ka seltskonnas on ta lõhestunud, jagades tähelepanu masina ja kaaslaste vahel. Kannatavad viimased.

Üks aktuaalseid trendimõtteid läänelike meditatsiooniadaptsioonide vallast on “kohaloleku idee”. Selles küsitakse, kas sinu teadlikkus, tähelepanu ja keskendumine on selles hetkes, selle inimese juures, kellega parasjagu koos oled. Oled sa n-ö ärkvel? Või triivid pidevalt kuskil eemal?

Ajal, mil virtuaalreaalsused on imbunud meie teadvusesse ja varastavad meilt nii palju aega pärisinimeste arvel, võiksime endilt seda kõike ju aeg-ajalt küsida.