Olev Remsu "'Toronto--New York--Los Angeles"'. Go Reisiraamat, 2008. 128 lk.

Olev Remsu

“Toronto – New York – Los Angeles”

Go Reisiraamat, 2008. 128 lk.

See on reisiraamat – patoloogiline rännumees Olev Remsu sõidab Torontost New Yorgi kaudu Los Angelesse. Bussiga. Ühelt rannikult teisele. See on absurd, seda teevad seal maal ainult need, kelle riigis viibimine pole ehk just kõige legaalsem, nahavärv see-eest Remsu omast tõmmum ning kirjaoskus kasinam. Remsu on “lombitagusel” loaga ning asja pärast, ka bussi ruumimasinaks valimisele saab raamatust õigustuse. Buss ongi ju ruumimasin, sellest on kirjutanud näiteks Valdo Valper uurimuses “Bussisõidu mõost vahtsõmba võro kirändüse pääle”.

Olev Remsu mõju Ameerika kirjandusele enne selle raamatu tõlkimist kardetavalt puudub, tema ökoloogilise jalajälje suurust tundub mõjutavat enim see, et bussipileti tarbeks kulus paberit väiksema sekvoia jagu. See-eest kulub Remsul tuuritamise käigus erinevalt näiteks Jerofejevi rongisõidust null milliliitrit joobeaineid. Ja uskuge, kaine inimese mõtisklusi on huvitav lugeda.

Segatuna autori suisa entsüklopeediliste teadmistega läbitava maailma kohta ka ülimalt hariv.

Tunda annab ka nõuka-aja ning eelnevalt läbitud aastate, miilide ja kilomeetrite elukool, mis võimaldab peategelasel viperustest ja raskustest “süüdimatult” läbi jalutada. Need vitamiinid lisavad teosele põnevust.

Remsu loomingus kohati juhtuvaid kompositsioonikonarusi sellel reisil ei kohta, Ameerika maanteed on üsna siledad. Ja rännukirja lõpp on ootamatu, õnnelik ning müstiline.