On mingi probleem wä!?

Janar Ala

“Ekraanirituaalid”

Jumalikud Ilmutused, 2014. 115 lk.

kelly turk

“reaalne elu”

Värske Raamat, 2014. 79 lk.

Postimehe kultuuriajakirjaniku Janar Ala miniatuuride raamat on kogumik tähelepanekuid hipsteri igapäevaelust. Aga kuidagi ei saa väita, et vaatlejaks oleks Janar Ala ise. Ütleme siis hoopis, et “autor” vaatab võõritunud pilguga tema ümber toimuvat sebimist, mis ajuti toimub justkui aegluubis. Maailma ja vaatleja kellad ei käi ühte jalga, asjadest arusaamine võtab aega, aga selle ajaga on reaalsus tundmatuseni muutunud. Naljaefekti tekitab kahe maailma – isikliku ja kultuurilise ning üldise ja massikultuurilise kokkupuutepunktides tekkiv hõõrdumine. Sürrealistlik maailm, justkui mingi nõuka, kuigi tegelikult ju ei ole. Nagu seegi, et raamatu seljale ja esikaanele on kirjutatud pealkirjaks “Ekraanirituaalid”, aga tiitellehele ja raamatu sisse hoopis “Ekraanitseremooniad”.

Sarnasel kirjanduslikul väljal on tegutsenud või tegutsevad ka Mihhail Zoštšenko, Daniil Harms, Marko Mägi, Siim Nestor ja Albert Trapeež, kui nimetada vaid mõningaid. Lood on kord puänteeritud, siis jälle mitte, kuid kõik lood on miskit moodi naljakad. Jutt kordagi ära ei kuku. Ala paneb tähele, et nädalavahetusel on hipsterite para­diisis Soo tänaval “…probleemiks koos väikese tuule­briisiga aknast sisse pääsev tänaval kõndivate inimeste rumal jutt”. Maagia põhineb detailinägemisel ja kontekstist väljatõstmisel, kaalumisel on isegi abiellumine arbuusiga ning idee Priit Kutseri elust bildungsroman’i kirjutada. Miniatuuride tegelaskond on sotsiaalselt ulatuselt lai – tegelastena on esindatud intellektuaalid (Jacques Derrida, ­Gilles Deleuze, Leo Tolstoi, Samuel ­Beckett, ­David ­Foster Wallace, Johannes Semper, Ernest Hemingway jt), üliõpilased, poliitikud (Priit Kutser, Laine Jänes, Kristen Michal, Villu Reiljan), töölised, kartulipanijad, külamehed ja tüdrukud. Muusikast on mainitud Pink Floyd, Lou Reed, Britney Spears, Pete Doherty ja Guns n’Roses. Üks täpsustus ka – miniatuuris “ABC” on kirjas Margaret Thatcherile omistatud väide, et kui üle 25aastane meesterahvas kasutab ühistransporti, on ta luuser. Tegelikult pole leitud kindlat allikat, kust lause pärit on. Huvitav oleks ka teada, kas loos “Yuppie” mainitud oksendamisstseen pärineb filmist “One Day”?