Oscarite lõpusirgel. Kuidas võitjaid ennustada?

Sel nädalavahetusel jagatakse välja Ameerika Filmi­­akadeemia auhinnad. Jaan Ruus selgitab hääletusprotseduuri ja ennustab koos Jaanus Noormetsaga võitjaid.

Oscarite hääletamine lõppes 17. veebruaril kell viis pärast lõunat Los Angelese aja järgi. Teie meil peab olema selleks ajaks saabunud. Kiri peab olema pärale jõudnud. Akadeemia liikmemaks peab olema makstud. Kui on küsimusi, saate helistada telefonil 855-742-9140. Kui kell saab viis, asub maailma juhtivaid audiitorfirmasid PwC (Pricewaterhouse Coopers) lugema hääletuse ankeetsedeleid.

Aeg-ajalt tehakse hääletuskorralduses väikseid täiendusi. Tänaseks on parima filmi kategoorias välja kujunenud ülekantava hääle süsteem. Valijad asetavad kandidaadid eelistusjärjekorda. PwC on Oscarite hääletustulemusi lugenud 1934. aastast peale. Reeglistikku tutvustab PwC Eesti osakonna auditiosakonna juht Tiit Raimla:

“23 kategoorias 24st leitakse võitja lihtmeetodil: võidab see, kes sai kõige rohkem hääli. Parima filmi auhinnaga on lood keerulisemad. Loetakse kokku kõik saadud hääled ja moodustatakse paremusjärjestus. Kui esikohal olev film on saanud absoluutse enamuse (50% + 1 hääl), on võitja selgunud. Reeglina läheb aga vaja mitut häälte ümberjaotamise ringi, kus paremusjärjekorras viimasel kohal oleva filmi hääled jaotatakse nende hääletusankeetides paremuselt järgmisena märgitud filmidele. Protseduuri korratakse ning vähim hääli saanud filmid langevad üksteise järel konkurentsist, kuni parim film on saavutanud absoluutse enamuse. Nii et iga antud hääl loeb ning otsustavaks võib kujuneda isegi see, millise filmi on mõni akadeemia liige märkinud paremusjärjestuses neljandale-viiendale kohale.”

Oscarite võidujooks on ­pildimeedia kasvamisel kaasa haaranud kogu maakera, kuid Ameerika Filmiakadeemia (American Academy of Motion Picture Arts and Sciences) eksisteerib selleks, et austada ja edendada Ameerika ja ennekõike Hollywoodi ­loomingut. Akadeemia loodigi 1927. aastal kui iselaadne superliiga ­filmitööstuse eliidi jaoks. Ent režissöörid, näitlejad, stsenaristid tundsid produtsentide käskivat ülemvõimu ja moodustasid oma gildid-liidud.

Teise maailmasõja järel märgati USAs ka võõrkeelset filmi. Eraldi kategoorias saab esimese võõrkeelse filmi Oscari Federico Fellini geniaalne “Tee” 1957. aastal. Nii tõmbas Ameerika Filmiakadeemia endaga kaasa kogu maailma filmitööstuse.

Praegusel kujul kujunes Oscari-šõu välja aastal 1952, kui auhindamist hakati üle kandma teles. Tollal olid saates esitatud klipid ainus võimalus näha aasta parimaid kodumaiseid filme, sest levisse paljud filmid ei jõudnud.

Oscari peaauhinna võitnud filmid on paljus olnud “suured ja staatilised seiklused, mida tuleks pidada ametlikuks keskklassi liberaalseks kultuuriks” (USA filmiajakirjanik John Harkness).

On harjumus iga-aastastes Oscari-võitjates näha jumalasarnaseid puuslikke. Kuid akadeemia auhinnad sõltuvad filmikunsti hetkeseisust ja tänavune surematu kunstiteos võib osutuda järgmisel aastal ilmseks arusaamatuseks. Kuigi parima režissööri Oscareid ei anta kergelt, on siiski näiteksJohn Ford saanud neid neli ja Alfred Hitchcock mitte ühtegi. Isegi oma au-Oscari sai ­Charlie ­Chaplin alles kuus aastat enne surma aastal 1971.

Ameerika Filmiakadeemias liputab saba koera: selle peamine funktsioon on korraldada kõvu auhinnašõusid ja hoolitseda, et selle sündmuse kõma ja kaja leviks.

Tänavu antakse Oscareid välja 87. korda ja 24 kategoorias. Me pole paljusid filme näinud, see on ikkagi USA üritus, piirdume seepärast ­Jaanus Noormetsaga võitjate ennustamisel vaid kaheksa kategooriaga, kus nominendid on meile siiski tuttavad.