50 PARIMAT: Ruja esinemas 1986. aastal Tartu levimuusikapäevadel. Foto: ETMM _ 12761:230 Mo 316:1/6:26,

50. „Keldrikakand“ (Kappel/Runnel)

Kaks geeniust kokku on loonud magnum opus´e.

49. „Sõbra käsi“ (Alender)

Jõnksutame rõõmsalt reggae rütmis „Ma tean su unelmad mu hävitavad kord!“

48. „Elupõline kaja“ (Nõgisto/Viiding)

Väga nauditav progekompositsioon koos Viidingu parandamatu sarmiga.

47. „To Mr. Lennon“ (Alender)

Lugu, mis oleks nagu Brian May kirjutatud.

46. „Mida teeksid siis?“ (Garšnek, Alender, Nõgisto / Urmas Alender)

Lihtne ja jõuline 80ndate poplugu, ei mingit rujalikku punnitamist.

45. „Klaperjaht“ (Kappel/Viiding)

Kappeli geniaalsus lõi hästi välja ka igasugu miniatuurides.

44. „Siin olen sündinud“ (Rannap/Rummo)

Tasakaalus see lugu küll pole, ei mingit rahu.

43. „Tule minuga sööklasse“ (Rannap/Arder)

Närime vorstijuppi!

42. „Inimene õpib“ (Rannap/Arder)

Natuke punnitatud hard rock lugu, mille päästab Arderi vaimukas tekst, suurepärane refrään ja jällegi Alenderi ainuomane esitus.

41. „Пусть Будет Все“ (Alender/Makarov)

Laul, mille eestikeelset versiooni pole kuulnudki, aga vene keeles on lihtsalt nii võimas.

40. „Laul võimalusest“ (Ehala/Sang)

C´mon, see on ju „Jesus Christ Superstar“ vol. 2 !!! Jällegi „Johnnys“ (1980!) on laul, mis algab „Me 2000 aasta eest su poja risti lõime“

39. „Белизна“ (Alender/Makarov)

Eesti keeles on see laul „Vaiki kui võid“, kuid vene keeles on see lugu siiski oluliselt parem.

38. „Kus on see mees“ (Rannap/Arder)

Ruja 1981. aasta LP laul, hoogne ska veidi arusaamatu tekstiga.

37. „Nii vaikseks kõik on jäänud“ (Rannap/Enno)

Ruja tegi sellest lihtsalt ilusast laulust kaks võrdselt sarmikat versiooni. Esimese aastal 1971, kus lahe kooliorkestriseade torude ja tüdrukute kooriga. Ning aastal 1985, kus Alenderit saadab klaveril Olav Ehala.

36. „Meediaaskeldus“ (Nõgisto/Unt)

40 aastaga pole mitte s*ttagi muutunud, kui seda (jälle „Johnny“) laulu kuulata. Reggae ei vanane ka.

35. „Rahu“ (Rannap/Alender)

Ruja versiooni rikub ära liiga lääge orkestriga seade, mis ajab laulu ülemäära pateetiliseks, kuid hinge paneb värisema küll.

34. „Mu isamaa on minu arm“ (Rannap/Koidula)

Ernesaksa versioon oli Eesti NSVs ja on ka praegu püha laul. Rannapi iroonilis-pungilik versioon oli 1982. aastal trollimine igas suunas.

33. „Isamaa pale“ (Garšnek/Rannap)

Garšneki parim poplugu vist üldse. Runneli geniaalset „Viru vannet“ viisistas Rujale varem ka Rannap, aga Garšneki versioon oma etno-reggae-ga on lihtsalt andekas.

32. „Eesti muld ja Eesti süda“ (Rannap/Koidula)

Tekst on küll natuke lihtne pisarakiskuja ja Rannapi oskus kohaseid meloodiaid luua on teada. Aga Alenderi esitus ja Haagma bassisoolo lõpus on geniaalsed.

31. „Kahe näoga Janus“ (Garšnek/Alender)

„On jaanuar ja alanud on järjekordne aasta, ma pole õnne valanud, oh ei!“ – uusaastapohmelli hümn.

30. „Tule metsa“ (Rannap/Arder)

Eesti reggae-süldi tippteos aastast 1982, millegipärast pole seda mainitud Valdur Mikita raamatutes.

29. „Künna, künna“ (Rannap/Arder)

Pole vist paremat lugu, mis illustreeriks 80ndate alguse agrotsentristlikku Eesti NSVd. The Police meets Viljaveski.

28. „Läänemere lained“ (Nõgisto/Liiv)

„Sa magad, mehike, sa magad, nii kaua koputame su kivikaldasse“. Ebaõiglaselt unustatud võimas proto-Laulev Revolutsioon lugu aastast 1978, mida esitas ka Rannapi juhitud nn pop-Ruja.


27. „Ih-ih-hii ja ah-ah-haa“ (Alender, Garšnek, SP Gulliver)

Väidetavalt viimane lindistatud Ruja laul (1988) on naljakas müttamine, mis jääb ajusse kinni ja välja ei tule.

26. „Ha, ha, ha, ha“ (Nõgisto/Viiding)

„Viimasel ajal saab Eestimaal alati palju nalja, oleneb muidugi kohast, alati küll ei saa“ – sellest fraasist piisab klassikaks saamiseks.

25. „Dokumentideta võõras linnas“ (Rull/Alender)

Alenderi luuleanne oma parimas vormis, mis vormistatud Rulli geniaalselt lihtsa meloodiaga.
24. „Ikaros“ (Rannap/Ilus)
Üks kõige rajumaid Ruja lugusid, aastast 1975. Kuigi justkui pungilik, on lugu ilmselgelt mängijatele parajalt keeruline esitada.

23. „Kui mõtled enda pääle“ (Nõgisto/Runnel)

1983. kohtus Ruja vastvalminud Linnahalli stuudioga ja sündis see – absurdilähedaselt pompoosne, kuid modernistlik oopus, kus soovitus: „Kui mõtled enda pääle, siis mõtle veele, aurule ja jääle!“

22. „Rumal rahutus“ (Rannap/Arder)

Tõenäoliselt parim eestlaste austusavaldus menubändile The Police.

21. „Päikeselapsed“ (Nõgisto)

Sünteetilise Ruja apoteoos, võimas ja tihke. Indrek Patte esitus on vene keeles isegi parem kui eesti keeles.

20. „Valgusemaastikud“ (Nõgisto/Kareva)

1986. aastal lindistatud esimeses versioonis laulab Toomas Rull ja see naiivsevõitu heledajaalne esitus jääbki hinge kriipima. „Orjavits südame ligi“, eestlase essents.

19. „Eile nägin ma Eestimaad“ (Rannap/Arder)

Kiire ja geniaalne lugu koos Heino Elleri tsitaadiga, kust jäävad kummitama fraasid „Nummerdatud noorkarjasid“ ning „Ilus aeg, pole varjusid!“

18. „Õhtunägemus“ (Rannap/Viiding)

Siin on kokku pandud kogu 1970ndate sõgedus: ülipühalik meloodia täiesti sürri teksti, korraga The Nice`i (eriti selle „The Cry Of Eugene'i“) ja Zeppelini tegev Ruja koos Tõnu Kaljuste kooriga. Midagi pole teha, Alender on muidugi täielikult sõiduvees.

17. „Miks on teile jumalat vaja?“ (Volkonski/Unt)

„Johnnys“ oli hulganisti igipüsiva väärtusega laule. Tõenäoliselt parim lugu Volksonskilt ja parim laulutekst Mati Untilt. Igavesed küsimused, Jim Steinmanni mõõtu meloodia, seda võiks esitada Meat Loaf, kuid Alender on siin jälle lihtsalt super.

16. „Ajaloo õppetund“ (Nõgisto/Viiding)

Pöörane 1979. aasta rockabilly-lugu geniaalsest Nukuteatri etendusest „Gulliver ja Gulliver“, mis ennustas ette Ruja 80ndate algust ja tuletas meelde poliitika põhimõisteid.

15. „Laul teost“ (Kappel/Viiding)

Vaimustav segapudru rahvalauluvihjetest, tihkest progest, Queeni ekstravagantsist ja Viidingu sõnamängudest.

14. „Kergatsite kaebelaul“ (näidendist „Protsess“) (Rannap/Komissarov)

Järjekordne Alenderi tour de force omal ajal väga uuenduslikus Noorsooteatri muusikalises etenduses „Protsess“ (1975). Kompositsioon, kus Yes kohtub Meat Loafiga, aga Alender esitab seda nii võimsalt, et kuulajal jäävad eluks ajaks meelde fraasid „Faššššismist“, „Sõjast möödas on juba 30 aastat“, „Kui uus pauk tuleb!“, „Hapukapsast ja kartulit, soolapekki ja puskarit!“, „Ah, milleks meile vaja seda iganenud jama!“, „57kopikalist Aaaavameelsest Aaabielust!“

13. „Laul surnud linnust“ (Ehala/Sang)

Laul ebaõiglaselt ära unustatud rokk-ooperist „Johnny“. Ehala geniaalset lugu on esitanud kõiksugu esitajad lastest suurte koorideni, kuid minu hinnangul on parim siiski see originaal, Ruja oma. Alender jääb selliste teatraalsete aariate esitamisel ületamatuks meistriks.

12. „Dr. Noormann“ (Rannap)

Rannapi parim omatekst, vaimukas ja tegelikult igikestev lugu noore X probleemidest. Parim versioon on esimene, aastast 1981, kus refräänis röögivad kaasa mingid tundmatud tšikid.

11. „Must ronk“ (Rannap/Arder)

Ebaõiglaselt läbisõimatud laul on tegelikult rock`n`roll´i meistriteos, hea tõmbega, naljakas, pöörane, tabav.

10. „Üle müüri“ (Nõgisto/Viiding)

Jaanus Nõgisto millegipärast eitab, et ta oli kuulnud Genesise albumit „Trespass“, kui ta seda lugu 1978. tegi. Olgu kuidas on, aga oli imeilus akustiliste kitarride, esteetiliste meloodiatega ja kitarrist Anthony Phillipsi juhitud Genesis 50 aastat tagasi ning on väga kaunis ka see laul.

9. „Tsepeliini triumf“ (Rannap/Viiding)

Esimese Ruja võimas rokkeepos Viidingu freudistlikule luuletusele, hämmastav ja jahmatav siiamaani. Ja seda lasti Eesti Raadiost!

8. „Need ei vaata tagasi“ (Rannap/Enno)

Ruja esimene lindistus (1971), ja selline meistriteos! Täiesti erinev hilisemast rokk-Rujast. See on teismeliste popsümfooniline katsetus teha natuke Procol Harumit. Raul Sepperi natuke möku laulumaneer, Toomas Veenre psühhedeelne kitarr, Alenderi juhitud malevakoor, Rannapi sihitu klaveriludistamine – kõik koos lihtsalt andekas pisaraid kiskuvas loos.

7. „Rukkilõikus“ (Rannap/Viiding)

1972. lindistatud lugu on ainuke Ruja lugu, kus puuduvad igasugused klahvpillid. Selle eest on Alenderi vaimukas vokaalesitus, Andres Põldroo etno-funk kitarr, Tiit Haagma hüplev bass ja Andrus Vahti löökriistad asendamas klaverit selles igihaljas imperialismivastases loos.
6. „Kaks pihtimust“ (Kappel/Alender)
Mõnikord ka ekslikult „Ahtumiseks“ nimetatud lugu näitab 1970ndate Rujat ootamatust küljest – korralikult sõitva funk-bändina. Alenderi sürreaalne lüürika on ekstraklass: „Ta leiti metsast uppununa kaevu“ (tule Freud appi!).

5. „Teisel pool vett“ (Alender/Hainsalu)

OK, see laul kõlab veidi nagu Uriah Heepi „July Morning“, aga Alenderi emotsionaalselt tabav laul Hainsalu luuletusele inimestevahelistest lõhedest on siiski suurepärane.

4. „Ei mullast“ (Kappel/Runnel)

Kappel tõestas, et ta on geniaalne laulukirjutaja, Alender parim esitaja.
3. „Põhi, lõuna, ida, lääs“ (Nõgisto/Viiding)

1979. lindistatud täiuslik proge-eepos Viidingu ajatu sõnamängu-luuletuse peale.

2. „Lootuselaul“ (SP Gulliver/Alender)

Vladislav Reinfeldti ja Alenderi kirjutatud laul aastast 1987 on hoopis midagi muud kui klassikaline Alenderi ja klaveriga pateetiline Ruja. Siin laulab kolme oktaviga Indrek Patte ja täiega ruulib Korg Polysixi süntesaator. Laulu matemaatiline struktuur ja pulss on lihtsalt vaimustav, samuti 1 : 33 toimuv, justkui juhuslik sündiröögatus on lihtsalt geniaalne.

1. „Lumi sädeles“ (Rannap/Viiding)

Aastal 1976 juba Margus Kappeliga lindistatud eepiline Rannapi lugu, mis on tegelikult Urmas Alenderi tour de force: meisterlik, vaimukas, teatraalne vokaalesitus, lahe tekst, Queeni ja Jim Steinmanni klassi kompositsioon.

"Need ei vaata tagasi" võimas instrumentaalversioon kõlab 20. augustil Lauluväljakul, seekord ERSO, Rein Rannapi ja rokkansambli esituses. Piletid müügil Ticketeris ja Piletilevis.