Otto von Habsburg “Karl V. Euroopa keiser”

Tõlkinud Andreas Ardus.;Kunst. 316 lk.

Nii apologeetilist teost pole ses monarhide elulugude sarjas vist varem ilmunudki. Aga kuidas sa ikka oma esiisast midagi otse negatiivset kirjutad – autoriks on keiser Karl V (1500-1558) üks järglasi, viimase Habsburgist keisri troonitud poeg. Kohati tundsin, et loen mingi meessoost vaga Jenoveeva elu, kes pidi lakkamatute ja tervist ruineerivate südametunnistusepiinade hinnaga oma kuldkrooni kandma ning lõpuks sellest hirmsate hingeliste kannatuste hinnaga vabatahtlikult loobuma, mis üks ennekuulmatu tegu oli ja kõiki üliväega kurvastas ...

Otto von Habsburg esindab vana ja auväärset saksa akadeemilise ajalookirjutamise  traditsiooni. Ajaloost tuleb selle järgi kirjutada keeruliselt ja kuivalt ning peategelase moraalseid eksimusi ja tema tehtud kurja seletada pikkade tüütute õienduste, põhjenduste ja vabandustega. Niisiis, raamat on selle ebahariliku keisri ametlik poliitiliselt korrektne elulugu. Autori veendumus 16.sajandi Saksa Rahva Püha Rooma Riigi keisri Karl V ponnistuste sarnanemisest Euroopa Ühenduse eesmärkidele on armas, aga siiski tuha päheraputamine keisri ekspansionistlikule poliitikale. Huvitavaima teemana läbib peatükke arutlus Burgundia tähtsusest ja eripärast Euroopat konstitueeriva ajaloolis-geograafilise alana ja  reformatsioonist Saksamaal.     

Neile, kes tahavad Karl V-st kui inimesest rohkem teada, soovitaksin kõrvale võtta samas sarjas ilmunud Henry VIII ja Francois I elulood.