Rongisõidust pajatav klassika, mis kirjeldab ametikohustuste täitmisel tukkuma jäänud piilupardi hooletust, on läbinisti traagiline lugu. Kraavi põrutanud rongis keegi surma küll ei saa, kuid kiisud ei saand Torilasse, notsud ei saand Porilasse, sikkudel-sokkudel jäi Karjakülla minemata. Võib oletada muidki tagajärgi: keegi Jüri-nimeline isik, kes ootas kiisusid külla, istus võib-olla hilise õhtuni akna all, lootes rongijaamast tuleval teel näha kassikarja. Asjata. Ma ei välistaks, et Jürit tabas selle tõttu depressioon. Inimesed vajavad kasse pingete maandamiseks.


Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: