Päev muusikas: Hardi Volmer (Singer Vinger)
Oma igiliikuvat mootorit õlitab Singer Vinger sel puhul pidulikult 5. märtsil klubis Rock Café, koos külalisesinejate ja miljonite austajatega, kelle elu nad muutnud on. Õnnitleme Singer Vingerit, eesotsas esifiguur Hardi Volmeriga, kes pajatab oma päevi täitvast muusikast.
Minu eas ei peaks hommikul ärgates enam millegi üle imestama, aga – ei jõua ära imestada. Sestap oleks kõikse kenam ärataja vana hää seto laul “Võeh immõt ilma pääl”. Olen seda kuulnud Merka suurepärases esituses. Tea, kas Tsibihärblased on teind teist või?
...on parim, mille sa just oled avastanud?
Kust ma neid mujalt avastan kui ikka raadioeetrist, aga sääl ei anta minu ärritamiseks pahatihti teada, kes asja taga on. Viimased rõõmsad üllatused on olnud näiteks Ans.Anduri “Lõpuboss” ja Lily Alleni “Smile”. Mõlemad suudavad olla delikaatselt ja võluvalt omanäolised. Võeh immõt!
...meenutab sulle sinu esimest kontserdikäiku?
Esimest kontserdilkäiku meenutab eelmise aasta nn Unistustebändi loovalik. Seitsmekümnendate alguse suvelõpp Pärnu Vallikäärus. Ja mina, tundleva tolgusena, just põõsas peediveini proovinud ja tüdrukuid piilunud, ja siis “Virmalised” ja see imetabane laul – “Suvehääl”.
...on parim siis, kui oled vihane?
Üks tõhusamaid viharavi vahendeid on kindlasti vana hää Zappa ja tema enimsolgutatud lugu ajulageda slummimurjani Bobby Browni kurvast saatusest. Asetseb plaadil “Sheik Yerbouti” ja paigutab maailma asjad jälle õigesse valgusesse.
...mis toob pisara palgele?
Peaaegu kõik Nat King Cole’i lauldu paneb mõtlema raisatud elu pääle ja kutsub esile palede isemärgumise, aga eriti kindel toime on tema hispaaniakeelsetel lugudel. Näiteks “Perfidia”. Lugu pärineb ajast, mil mina sündisin, ja räägib – üllatus üllatus – unelmate tüdrukust. Ajad on kalestunud-jõlestunud ja midagi nii lämmatavalt ilusat enam naljalt ei sünni.
…muutis sinu arusaamu muusikast?
“Õhtud Moskva lähistel” näiteks. Kui ma teadvustasin, et see, vihatud tiblade propagandaraadio kutsung, mis õhtuti Vana-Sauga sõjaväelennuväljalt, mööda jõge meieni heljus, on ühtlasi ka minu kauni lapsepõlve signatuur.
Või siis, kui esmakordselt kuulsin Police’i laulu “ Every Breath You Take”. Siis tõesti mõtlesin, et mine p..., et niisama lihtne see siis ongi!
...on parim, mida kõik võiksid kuulata?
Üks parimaist, mida kardetavasti ikka veel kõik kuulnud ei ole, on Friday’s deali “Juppie”, plaadilt “ Juppi’n Jeti”. Niivõrd originaalset algupära sünnib siin vähe.
...on parim, mis kellelegi teisele ei meeldi?
Sellist laulu ei suuda kuidagi välja mõelda. Aga kui küsimus stiilidele laiendada, siis ega näiteks araabia diskomuusikal, mis mulle meele järele, siinkandis suurt austajaskonda vist pole.
Millist lugu sa vihkad?
Miks vihata mingit lugu? See on nii tühine. Pigemini hirmutab mind rämpsusõltlaste üha laienev koolitamine. Mida kardad, seda vihkad.
