Lowry




Lowry – ID-kaardil: Lauri Pihlap – sai hakkama ennekuulmatu tembuga. Tema esimene sooloplaat, aasta lõpus ilmunud “Split Personality” on esimene korralik eestimaine urban-plaat, kus on nii andekaid lugusid kui r’n’b-s tarvilikke produktsiooninõkse.


Milline lugu on parim...
...kus sa ise kaasa oled teinud?


Üldiselt olen ma muusikaga, mis aastate jooksul salvestatud, rahul. Hetkel tõstaksin ehk esile ühe loo – minu debüütalbumilt track nr 11: “From Me To You”. Lihtsalt, see kukkus pagana hästi välja.


...hommikune ärataja?


Hommikud on üldiselt tüütud ja enda käimatõmbamiseks võtan asja rahulikult. Kohvi, võileib, tšill ühesõnaga. Aga lugu, mis ka hommikul paneb kohe jala tatsuma ja pea nõksuma – Michael Jacksoni “Don’t Stop ‘Til You Get Enough”.


...kaasa vilistamiseks?


Peter Gabrieli “Solsbury Hill”. See on minu jaoks üks positiivseim lugu ever. Tõstab tuju ja annab hea tunde sisse. Ja noh, vilistan kaasa ka.


...pidutsemiseks?


Mnjah, kisub raskeks nüüd. Pidusid on erinevaid. Oleneb päevast, seltskonnast jne. Aga siin mõned, mis on minu jaoks ületamatud party­starter’id 1. Bobby Browni “Two Can Play That Game”, 2. Jamiroquai “Cosmic Girl”, 3. Michael Jacksoni “Black Or White”.


...pohmelli ravimiseks?

Pohmell on õudne asi ja üldiselt on seda muusikaga ravida raske (minu jaoks), aga erinevad emotsioonid, mis mind siis valdavad, sunnivad kuulama sellist muusikat näiteks: 1.Timbaland feat. One Republic “Apologize”, 2. Moby “Why Does My Heart Feel So Bad”, 3. Marilyn Mansoni “The Beautiful People”, 4. N.E.R.Di “Bobby James”, 5. Justin Timberlake’i “Losing My Way”. Mine

sa võta kinni, miks just need lood...


...võrgutamiseks?

1. Usheri “Nice & Slow”, 2. Stevie Wonderi “You Are The Sunshine Of My Life”, R. Kelly “Slow Wind”. No need lihtsalt mõjuvad!


...mis kellelegi teisele ei meeldi?


Ei teagi nüüd, et mulle oleks kunagi meeldinud selline lugu, mis ühelegi minu sõbrale üldse poleks meeldinud, aga tuleb meelde periood, kui olin sõltuvuses Stingi 1993. aasta albumist “Ten Summoner’s Tales”. Olin siis 11aastane ja klassikaaslased kuulasid hoopis muud kraami, à la Haddaway, Dr. Alban, DJ Bobo ja kurat teab mida veel. Ütleme nii, et minu Stingi kummardamist eriti ei mõistetud...


...mis sobiks su matustele?


Üldiselt olen alati mõelnud, et minu matus ei tohiks olla mingi weepfest (geniaalne sõna – ise mõtlesin välja praegu!), vaid pigem selline a celebration of my life (vabandust, ma ei oska enam eesti keeles ennast väljendada). Aga eks ma ise olen ka selline emotsionaalne tüüp ja kui saaksin ise oma matustel viibida (kui haige mõte!), siis kuulaksin seal meelsasti ära sellised lood nagu: 1. Boyz II Meni “I Will Get There”, 2. Brian McKnighti “Me & You”, 3. Toto “I Will Remember”. Ja siis oleks see ametlik kurb osa läbi ja läheks peoks – 50 Cent “In Da Club”! Go shawty it’s your birthday... Kõva värk!!!


...oh-mul-on-selle-looga-vapustavad-mälestused?


Kas nüüd just vapustavad mälestused, kuid lood, mis meenutavad ilusaid aegu, lapsepõlve ja toovad nostalgiapisara silmanurka: 1. Phil Collins i “Another Day In Paradise”, 2. John Farnhami “You’re The Voice”, 3. The BeeGeesi “You Win Again” , 4. Stingi “Englishman In New York”, 5. Jacksoni “Can You Feel It”.


Millist lugu sa vihkad?

Ma ei vihka... Ei ole vihkaja tüüp, aga mul on küsimus – who the fuck is MIKI?! What the fuck is KUMMIPEA?! Vahel on mul küll selline tunne, et sellel pisikesel Eestil ei ole enam lootust. Et viimanegi mõistuseraas on kadunud. Aga no olgem positiivsed ja loodame ikka parimat!