Päev muusikas - Piret Järvis
Vanilla Ninjast vabal ajal on Piret Järvis koos sõpradega kokku ajanud ansambli Disko 4000, mis läks pöörlema Eesti Laul 2010 karussellile, ning teatas möödunud nädalal uuest päevatööst majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunikuna. Täna teatab Piret, milline muusika teda töös hoiab.
Milline lugu on parim …
... hommikune ärataja?
Caleb Followilli maailma kõige ägedamad röögatused Kings Of Leoni “Charmeris” ajaksid kindlasti kiiresti jalule, olgugi et ma pole sellist äratusmeetodit veel katsetanud.
... mille sa just oled avastanud?
Viimase aja vaieldamatu lemmik on Them Crooked Vulturesi uus album. Üha harvemaks jäävad need juhused, kus mõni plaat mulle tervikuna nii väga meeldib, et ma seda päevas vabalt umbes kolm ringi järjest viitsiksin kuulata.
... on parim peolugu?
Jackson 5 “ABC” garanteerib mulle alati siira rõõmu ja tantsuisu.
... duši all kaasalaulmiseks?
Ladyhawke’i “My Delirium”.
... mis toob pisara palgele?
Meenutades oma tiinekaaja südamevalu ja ängi Brandon Boydist unistades, ehk midagi Incubuselt. Oo, ja siis veel ka Bat For Lashesi “Daniel” – nii kaunis esitus, et hing läheb seda lugu kuulates paratamatult härdaks.
… uinutaja?
Jose Gonzaleze “Crosses” – oh jeerum, kui kaunis see lugu on. Ja tegelikult The Cure’i “Lullaby” on ka selline igipõline ilus ja uinutav lemmik.
... mida kõik võiksid kuulata?
Ma kasutaks siinkohal juhust ja soovitaks kõigile oma uut projekti Disko4000, mida koos Paul Oja, Sander Loite ja Kallervo Karuga teeme. Meie esimene ühisüllitis “Ei usu” pistab teiste toredate lugudega rinda selle aasta Eesti Laulu finaalis.
... mis kellelegi teisele ei meeldi?
Bullet For My Valentine’i repertuaar. Loomulikult meeldib see bänd sadadele tuhandetele emometali austajatele üle maailma, aga minu lähim sõprusringkond sellest bändist üldiselt väga lugu ei pea ja seega ma seltskonnas BFMV mussi kuulata ei saa. Üksi kodus olles panen aga aeg-ajalt salaja “Tears Don’t Falli” mängima ja naudin täiega.
... mis sobiks su matustele?
“Mary Poppinsi” soundtrack. Tagantjärgi olen aru saanud, et just nimelt see Julie Andrewsiga muusikalifilm aastast 1964, mida lapsepõlves video pealt ikka uuesti ja uuesti üle vaatasin, on väga palju minu tõekspidamisi ja vaadet elule kujundanud. Mary Poppinsi optimism ja lapsemeelsus saadavad mind vankumatult siiani ja ma loodan väga, et suudan neid iseloomuomadusi endaga kaasas kanda kuni oma maise eksistentsi lõpuni.
