See maja paikneb endisel sadamalähedasel tühermaal, millest on nüüdseks saanud erakordselt elava liiklusega ristmiku äär; keskkonnas, mida mingid selgelt ärilised jõud on püüdnud muuta tüüpiliseks äärelinnaks, kus magistraalide vahel paiknevad suurte parklatega kaubanduskeskused ja mõnusad sadamahooned. Aga see muutuseidee on läbi kukkunud. Jõe ja Ahtri ristmik on potentsiaalselt linn oma ägedaimais ilminguis; ja mul on hea meel, et ka see suur kortermaja mängib kaasa just nimelt kesklinna kontekstis, õigemini uut, traditsioonilistele reeglitele allluvat mereäärset kesklinna luues. Me ei näe tänavalt vaadates garaažiuksi või trafoputkasid, esimene korrus on mõeldud äriruumideks ja uuselamule kohustuslik parkimine on viidud kahele keldrikorrusele. Kogu kolmnurkset krunti täitev paindlik vorm on nagu otsene etteheide üle tänava paiknevale Norde Centrumile kui kesklinna ruumi kuritarvitamisele. Muidugi saab ka tiheasustuse piirkonda selvehalle ehitada.

Lootsi maja välisviimistlus on samuti ebatüüpiline. Kasutatud on spooniga kaetud plasti, mis eemalt meenutab graniiti, alles lähedalt näeb puidumustrit. Fassaadiklaasist on osa trükitud rohelise rohumustriga. Rõdude siseviimistluseks on haljas vineer, katuserõdusid läbivad massiivsed tsinkplekist ventilatsioonikorstnad. Peaaegu revolutsiooniliseks võib pidada arhitekti aknakasutust: kui lintaken on kontorihoonete puhul tüüpiline, siis kortermajas julgetakse katkematut, seinast seina ulatuvat aknapinda kasutada harva. Muidugi, sektsioonkappide paigutamist selline aken ei armasta. Suured aknad ei ole avatavad, seetõttu peab elanik harjuma sellega, et aegajalt vaatab tema tuppa spetsiaalse rööpa küljes rippuv aknapesija.

Igal korteril on suletav rõdu, suurematel korteritel mitu ja suuremaid. Maja keeruline kuju muudab ka osa koridore looklevateks, nurgakortereis on efektseid tube, mille sisustamine teravnurksuse tõttu aga raske. Tüüpiliselt on väiksemad korterid tillukesed, suuremad ja kallimad ülemistel korrustel aga avaramad. 7. korruse atraktsiooniks on katuserõdud, kuhu pääsemiseks tuleb ronida alumiselt rõdult tsingitud keerdtreppi mööda üles ja nihutada eest rööbastel liikuv klaaskuppel. Pindalalt korteritega samas suuruses katuserõdult avaneb suurepärane vaade. Muidu pimedaid alasid allasuvates korterites valgustavad katuseaknad.

Muidugi sõidab tekkiv Põhjaväil varsti otse maja eest läbi ja kogu keskkond võib veel totaalselt muutuda. See maja on ühemõtteliselt cityelanikule mõeldud, väikelaste ja vaikusearmastusega pole seal midagi teha. Viimase aja moodsate kortermajade paremikku kuulub ta igatahes, just mõnedest arhitekte ja arendajaid kummitavatest tüüplahendustest loobumise tõttu.

Lootsi Maja Tallinnas
Lootsi 3a
Arhitekt: Hanno Grossschmidt
Valmib suvel 2005
Hinne: 8