Pajula, Kangro, Schleck ja hülged

Otsekohene ütleja 

Kunagine peaministri majandusnõunik Ühispanga analüütik

Hardo Pajula

 

tõestas, et väljendusvabadus on Eestis siiski olemas.

Kui see olnuks mõni poliitik või kas või ajakirjanik, kes teatanuks: “Tallinn on Helsingi linnaosa, mida eraldab keskusest erakordselt lai jõgi. Muu Eesti on majanduslikus mõttes Tallinna aiamaa,” siis oleks meedia selle avalduse pulbriks tampinud, autori kohta följetone avaldanud ja hulk kolleege-riigikogulasi süüdistanuks teda üksmeelselt eluvõõruses, patriotismi puuduses ja maaelu halvustamises.

Kui aga Pajula need laused Postimehe

online

-intervjuus kirja pani (tõsi, ta lisas, et väited on veidi liialdatud), siis mingit reaktsiooni ei tekkinud. Majandusanalüütikutel on seega lubatud välja öelda tõdesid, mida nad õigeks peavad. Kui vahepeal poliitikuks hakanud endine Hansapanga juht

Jüri Mõis

aga ükskord teatas, et majanduslikus mõttes oleks mõistlik kõigil Eesti elanikel Tallinna kolida, pääses ta vaevu elusalt ärasöömisest.

Pajula mõte Tallinnast kui Helsingi linnaosast pole siiski päris algupärane. Juba 2000. aastal teatas toonane opositsioonijuht Edgar Savisaar Postimehe intervjuus: “Eestist on saanud Helsingi tagahoov.”

Kalevipoja parteipilet

9600päine Keskerakond liigub vääramatult oma tuleviku poole, sellesse aega, kui kõik teovõimelised Eesti kodanikud lja arvatud Pärnu linnavolinikud

Asso Kommer

ja

Garri Suuk

) on Keskerakonna liikmeks vastu võetud.

Üks värskemaid tsentriste, skulptor Tauno Kangro ei astu pealegi ju parteisse üksi. Ta võtab kaasa hulgaliselt Kalevipoegi – küll meres, küll kündmas, lisaks tarvaid ja muid vägeva lihaskonnaga pronksist tegelasi.

Veidi võib tunduda kummaline, et vägevat seppa enne pole tsentristide ametlikes ridades nähtud. Oli ju nimelt Keskerakond see, kes juba eelmise linnavalitsuse ajal surus Kangro plaani Kalevipoja kuju pealinna rannamerre püstitada pealinna koalitsioonilepingusse. Ning just mitmete keskerakondlike Tallinna linnaosavalitsuste PR-juht Ivo Parbus oli see, kes kirjutas Tauno Kangrost raamatu “Kalevipoja teekond”.

Võhmakuningas väikeriigist

Teisipäeval sõideti t&am p;au ml; ;navuse Tour de France’i ras keim etapp, finišipaigaga Alpe d’Huez’ mägikülas. 187 km pikkuse etapi viimased 15 kilomeetrit oli piltlikult öeldes püstlood is t&am p;ot ilde;us. Sõitjad pidid tõusma tervelt 1000 meetrit. Proffide piinagrimasse sel pikal tõusul oli sõna otseses mõttes valus vaadata. Võidumeheks osutus Luksemburgi rattur Frank Schleck (26), kes läks kurikuulsa etapi võiduga ajalukku kuninglike “alpinistide” Marco Pantani ja Lance Armstrongi kõrvale. Hoobilt poole miljoni elanikuga Luksemburgi spordi esinumbriks tõusnud Schleck kulutas etapi läbimiseks pisut vähem kui viis tundi.

Otsitakse hülgeid

Helsingin Sanomate andmeil on Läänemeres tänavu näha vähem hallhülgeid kui eelmistel aastatel. Soome vetes loendati hülgeid lennukitelt suve alguses, ning kokku tuli neid 6 430.

Samas on Soome vastavate ametkondade hinnangul lootust, et tegelikult pole mereloomade arv Läänemeres siiski vähenenud, vaid loendamistulemust võisid mõjutada suve alguse ilm ja hüljeste aktiivne ringiliikumine.