Tunnistan üles, et olin Põldma suhtes kahtlev, sest võtsin teda eelkõige filmimehena (kuigi teadsin, et ta on kirjutanud ka lasteraamatuid ja näidendeid).

Ka seekord sai Janno kenasti hakkama. Raamatus on piisavalt draamat ja ka koomikat. Lahtikirjutatud karaktereid, hulga detaile ja kamaluteviisi väikesi lugusid ja nendest ju tõeliselt suured lood koosnevadki.

Nii et hea raamat. Ja suurepärane jõulukink. Tõenäoliselt saabki sellele raamatule osaks samalaadne saatus nagu kunagise popgrupi Wham! laulule “Last christmas”. Too singel surub end alati jõulude paiku muusikakanalitesse, kuigi pärineb 80ndate keskelt.

Aga siiski jäi miski kripeldama. See oli arusaam, et olen suure osa raamatust filmis ära näinud. Isand Põldma, kirjuta palun, mis edasi saab. Näiteks “Lepatriinude kevade”! Kui juba ratsutate populaarsuse seljas, siis kapake edasi!