SAATMISEKS EESTISSE: Moskva kontroll-opteerimiskomisjoni ametniku selja taga seisavad vara täis kastide virnad. (Eesti Filmiarhiiv)
Tartu rahu avas 1920. aastal Eesti piiri Venemaal elavatele eestlastele, kel nüüd oli võimalus Eestisse ümber asuda. Optantide ja nende varaga hakkasid tegelema Petrogradis ja Moskvas loodud opteerimiskomisjonid. Raha ja kinnisvara vastu püüti hankida kõike, mil oli väärtust ja mida sai kaasa võtta. „Võrdlemisi odava hinnaga võib praegu Venemaal kunsti asju, mööblit, lauanõusid jne. muretseda, kuna hinnaliste metallide ja kivide hinnad kõrgele on kruvitud.” Nii hakkasidki kontroll-opteerimiskomisjonide vahendusel Eestisse voolama Venemaa väärtused. Tiibklaveritest kunstiteosteni välja. See oli äri, millest ei jäänud maha ei arveid ega muid dokumente. Me ei tea, millal, kellelt või mille vastu üks või teine kunstitöö hangiti. Igatahes saatis Petrogradi opteerimiskomisjon 1921. aastal Eesti Riigikassale kastid, milles oli kokku 84 maali. See, et need kastid saadeti just Riigikassale, näitas, et tegu oli „reaal-väärtustega”. Samal ajal kui Petrogradis omandatud kunstivarad saadeti Eestisse, jäi Moskvas kokku ostetu Eesti saatkonda. Alles 1955. aastal saadeti ligi 30 maali Eestise. Nende seas ka Kadrioru kunstimuuseumi kõige hinnalisemad teosed – Hieronymos Boschi järgija “Rahavahetajate ja kaubitsejate väljaajamine templist” ja Andrea Vaccaro ateljees sündinud “Simson ja Delila”.
« Avalehele 2 Kommentaari