Pärnu keskus nihkub jõele lähemale?
Port Artur Grupi ja Eesti Arhitektide Liidu eestvõttel on käimas tähtis ideevõistlus. 10. oktoobrini võib korraldajatele saata oma visiooni Pärnu jõe äärele uue näo andmiseks.
Auhinnasummadki on päris meeldivad - esimese preemia saaja pälvib 180 000 krooni, teise 120 000, kolmanda 75 000.
Võistlusala paikneb Pärnu kesklinnas Laia tänava ääres, Pika tänava ja jõe vahelisel maa-alal (täpsemalt Hommiku ja Aia tänava pikenduste vahel). Arendamise laiem eesmärk on kanti elavdada ning muuta see atraktiivseks piirkonnaks nii linnakodanikele kui ka turistidele. Korraldajad tahavad leida planeeringulist ja arhitektuurilis-mahulist lahendust ning liita erinevad Port Artur Grupile kuuluvad kinnistud ühtseks linnaruumiliseks tervikuks.
Tegemist on ajaloolise kaubanduspiirkonnaga, kus on asunud sadam, laod ja raudteejaam. Planeeritav ala ei paikne muinsuskaitsealal, kuid asub selle kaitsevööndis.
Võistluse tingimused sõnastanud arhitekt Tõnu Laanemäe kirjutab, et praegu domineerivad alal hoonestusena kaubanduskeskused Port Artur 1 ning Port Artur 2: "Nende kahe hoone vahel ja ümber laiub tühermaa. Jõeäärsel alal asuvad amortiseerunud tööstus- ja ärihooned. Aida tänava äärde kerkivad osaliselt kuni 8korruselised hooned. Aia ja vastavalt Rääma tänava pikendusele planeeritakse üle jõe uus sild nii auto- kui kergliiklejatele ja jalakäijatele. Jõeäärne Port Artur Grupile kuuluv krunt Lai 10 jääb planeeritava silla kõrvale."
Mida siis siia ikkagi teha saab? Arhitektuuritingimustes on märgitud, et Lai tänav 10 puhul võiks kaaluda võimalusi luua sujuvam ja looduslikku jõesängi järgiv kaldajoon ning sellega seoses ka ehitusjoon. Samuti peab jätma ruumi piki jõge kulgevale promenaadile laiusega 10 meetrit ja kergliiklusteele. Detailplaneeringu järgi tohib ehitada kuni 8korruselisi maju. Ala orienteeruv brutopind võib küündida kuni 90 000 m2 (sh parkimine), 75 protsenti krundist moodustavad äripinnad ja 25 protsenti elamispinnad.
See, mida siin näha tahetakse, on mõneti sarnane Tallinna Rotermanni kvartaliga. Võistlusalal võiks olla sidus linnaruum, kus põimuvad logistiliselt loogiliselt erinevad funktsioonid: vaba aja keskus koos ööklubidega, restoranide ja kohvikutega, kaubanduspinnad, 6 saaliga kobarkino, hotell (maksimaalselt 150 tuba), äripinnad, bürooruumid, elupinnad (apartement-tüüpi korterid). Veidi probleemne on meie "oludes" minu arvates tingimus, et funktsioone ühendavaks ruumiks tuleb ette näha ka kaetud pindu (aatrium vms).
Krundi jõepoolsel küljel võiks olla terrasside ning ujuvkaide kujul planeeritav väikealuste sadam.
Lai 8 garaažide asemel võiks aga olla sotsiaalse või kultuurilise (noortekeskus vms) otstarbega ehitis. Teised krundid niipalju mänguruumi ei paku. Lai 11 peaks tulema haljasala, Hommiku 2 kinnistul on hoone juba valmis, Lai 14 elektrijaama hoone tuleb säilitada.
Võrreldes pealinnas toimuva Vabaduse monumendi ja Kalevipoja kuju valiva seltskonnaga, peaks siinne otsustajate ring välja selekteerima Pärnule tõesti parima lahenduse. Žürii esimees on Viljo Vetik Port Artur Grupist, liikmed Kaido Kruusoja (Port Artur Grupp), linnaarhitekt Ülar Saar, Mart Alliku (Pärnu linna esindaja planeeringute alal), arhitektid Kalle Vellevoog, Andres Siim, Kalle Komissarov.
Kas tuulte tallermaa asemel saab varsti promeneerida barcelonalikul põneval "biitšil" või uues Viru keskuses (õieti siis Port Artur 3s), näitab aeg.