Piero Castiglioni – praktilise ilu looja
Piero Castiglioni nimi oli enne 18. märtsi loengut Eestis peaaegu tundmatu. Mitmed disainihuvilised, kaasarvatud mina olid kuulnud küll Achille (1918 – 2002)ning Pier Giacomo Castiglionist (1913-1968).Piero onude vast kõige epohhiloovamaks tööks on jäänud “Mezzandro” (1957) - perforeeritud taktoriistme ning kaarduva metelljalaga tool, mida võib vabalt pidada varaseimaks popdisaini näiteks. Veidi vähem loorbereid on lõiganud Piero isa Livio Castiglioni (1911-1979), kes 1952 lõpetas koostöö oma nooremate vendadega, kuna tahtis pühenduda valgustite kavandamisele ning installatsioonidele. Livio lõi mitmeid huvitavaid lampe, millest võiks ära märkida näiteks voolikut meenutavat “Boalumit” (1970).
Piero Castiglioni on sündinud 1944. aastal Liernas. 1970 lõpetas ta Milano ülikooli arhitektuuri erialal. Paralleelselt täiendas Piero end oma isa ning onu Achille’i käe all. Ka praegu tegutseb Piero Castiglioni põhiliselt Milanos. Ta on pühendunud valgustustehnoloogia arendamisele ning valgustite ja valgustussüsteemide disainimisele. Aastast 1985 teeb koostööd Castiglioni Itaalia valgustitootja iGuzziniga. Lisaks annab ta 1989. aastast välja arhitektuurse valgustuse alast ajakirja Flare.
Miks Piero Castiglioni seni – vähemalt kaugemalt vaataja silmis – on jäänud onude ning isa varju, on väga lihtne vastata. Tema töö ongi varjulisuse loomine. Hea valgustus ei tükigi liialt esile. Või õigemini, valgustusarhitektina tegeleb Castiglioni ruumi nähtavaks tegemisega. Valgustus aitab üheltpoolt taltsutada pimedust, teisalt saab valguse abil kujundada ehitise ilmet, luua sellele lisaväärtusi.
Eestisse kutsus tipparhitekti valgustite hulgi- ja projektimüügifirma Moodne Valgustus (kus Castiglioni kavandatud lampe ka müüakse). Marketingijuht Merle Tammesaluräägib, et vanameistri Eestisse toomine on võtnud kaua aega. “Moodsa Valgustuse üks unistus – tuua Eestisse valgustusmaailmas tuntud ja tunnustatud tegija – sai teoks,” lisab ta õnnelikult.
Castiglioni pidas Eestis loengu, kus rääkis pikemalt valguslahenduste võimalustest arhitektuuri ilmestamisel. Ka igale võhikule sai selgeks, et läbimõeldud lahendused annavad oluliselt parema tulemuse. Samuti rõhutas Castiglioni eelnevate põhjalike analüüside ning proovide tähtsust. Esteetilises plaanis hakkasid lisaks Pompidou keskusele silma renessansslosside interjööride kujundus ning Itaalia väikelinnade tänavavalgustus.
Mida arvavad meie spetsialistid Castiglioni töödest?
Sisearhitekt Hannes Praks: “Piero Castiglioni etteaste oli ootamatult huvitav ja sisukas. Kui harilike müügiedendusürituste "seminaridest" kipub vaid meenuma, millal vein otsa lõppes, siis seekord häiris, et Castiglioni esinemise lõpetasid Hansu ja Grete kostüümidesse rõivastunud cateringi töötajad, kes esineja viimase ettekandelõigu ajal kookidelt kärbseid peletama asusid andes märku kõnelemiseks mõeldud aja lõppemisest. Castiglioni valgustuslahendused ja lähenemisnurgad olid sama imetlusväärsed ja inspireerivad nagu paar nädalat varem Sakala Keskuses esinenud Mathhew Herberti suhtumine elektroonilisse muusikasse. Maestro!”
Üritusest oli tõesti kasu, on sisearhitekt Juta Lember kindel. “Eks ta pani natuke mõtlema küll, et ega meil sellist valgustusarhitekti ikka ei ole. Ka meie elektriinsenerid jätavad ausalt öeldes väga palju soovida. Kuid ega ka tellijad ei tunnete valgustusarhitektuuri vajadust: nad ei oska küsida, kuid see on ka kallis. Üheltpoolt eeltöö – katsetused, uurimused, teisalt lõpptulemuse saavutamine. Meil vaadatakse kuidas odavamalt saab.”
Valgustidisainer Tarmo Luisk ütleb, et Castiglioni on pannud suisa omaette valgustisuunale aluse. “Ülimalt professionaalne,” arvab ta, “Eriti tema spoti-lahendus. See on nüüd pea kõikidel firmadel olemas.” Luisk ütleb, et valguse peegeldumist pindadelt on kasutanud teisedki, kuid Castiglioni pakub kõrgtaset. “Meil on kõiki asju kole kiiresti vaja, valgusega ruumi modelleerimist kasutatakse harva.”
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja professor
Toivo Raidmets: ”Kuulasin suure huviga, kuna olen ise käinud
iGuzzini peakontoris. Eks ta pakub rohkem insenerlikke lahendusi. Samas oli
Castiglioni loeng meie inimestele väga vajalik. Ma ei ole Eestis
ühtegi korralikku öövalgustust näinud.” Raidmets
utreerib: “ Vaatan hirmuga, mis Tartu raekojaga tahetakse teha. Sageli
minnakse laisa mõtlemise teed – arhitektuuri lõhkudes tehakse
majadest põhjamaiste oludega mitte haakuv vahukooretort. Maja saaks ju
maja tervikuna mahedalt välja maalida, et see ei torkaks sellest
pimedusest nagu jeekim välja ega lõhuks ka linnapilti. Castiglioni
eeskujul võiks teha seda hoopis laia vesise pintsliga. “
Valik Piero Castiglioni töödest:
1985 Pariisi Pompidou Moodsa Kunsti Muuseumi üldine sisevalgustusprojekt (uuendatud 2001 koos arhitekt Renzo Pianoga)
1986 Veneetsia Palazzo Grassi interjööri üld- ja välisvalgustus; Pariisi d´Orsay kunstimuuseumi üldine sise- ja välisvalgustus
1987 Barcelona Kataloonia Kunsti Muuseumi üldine sise- ja välisvalgustus
1992 Lissaboni kultuurikeskuse üldine sise- ja välisvalgustus; Sevillas Expo´92 Itaalia paviljoni üldine sise- ja välisvalgustus
1997 Rooma Quirinale palatso (Sala dei Corazzer) üldine interjöörivalgustus
1998 disainipreemia Lissaboni Expo´90 üldise välisvalgustuse eest
1999 Rooma Montecitorio palatso parlamendisaali üldine sisevalgustus
2000 Milano kultuurikeskuse üldine sisevalgustus
2001 Buenos Airese Ladina-Ameerika Kunsti Muuseumi üldine sise- ja välisvalgustus.
Milano Poldi Pezzoli muuseumi relvade osakonna üldine sisevalgustus koos A. Pomodoriga
2002 Milano Arcimboldi teatri üldine sisevalgustus
2004 Siena (Itaalia) vanalinna keskuse üldine valgustusprojekt koostöös Siena linnavalitsusega
Valgustuslahendused mitmetele kaubanduskeskustele ja butiikidele nagu Laura Biagiotti, Trussardi, Prada, Christian Dior.
