Põhjamaisest puidu-usust kantud
Nagu on rõhutanud ka puitarhitektuuri sõber president Ilves, on kivist ehitamine siinkandis lausa piinlik, sest meie ehitustavad baseeruvad puidul, ja pealegi on meil palju metsa.
Eestvedajad ja tagantlükkajad
Selleks et rahva hulgas puit lihtsalt puiduna taas aukoha sisse võtaks, on vaja eestvedajaid. Suurt organiseerivat rolli mängib siin Puuinfo, taga tema sõbrad, Eesti puidutöötlejad ja -tootjad. Ühe eestvedajana on AS Rait kaubamärgi Raitwood all sellega tegelenud juba kümme aastat. Kohalikust okaspuidust ehitus- ja viimistlusmaterjali tootmisele on ajapikku lisandunud selle väärindamine. Moodustunud on tehnoloogiline ahel, millesse kuuluvad saetööstus, höövlitööstus ja pinnaviimistlustsehh ning õuepuidutööstus (Parkwood Industries).
Tootmise ja eduka turustamise kõrval on AS Rait võtnud südameasjaks aruka puidukasutuse propageerimise, et juhtida ehitust keskkonnahoidlikkuse ja jätkusuutlikkuse poole. Puuinfoga käsikäes levitatakse informatsiooni puidu kui materjali võimaluste ja selle õigete kasutusvõtete kohta.
Parimaid innustab tunnustus
Igal aastal paneb AS Rait parima puitehitise võistlusel välja puidust fassaadilahenduse eripreemia. Viimati pälvis selle arhitektuuribüroo Salto projekteeritud Sõmeru vallamaja küpset viljapõldu meenutav, seinapinnast veidi lahti tõstetud puitroovidest fassaadipind. Viljakõrte rütm kandub ka hoone interjööri. Idee jätkumine hoonemahu sees mõjub enneolematult efektselt: kui vertikaalseid pindu moodustavad „viljakõrred”, on ju loogiline, et horisontaalpindadeks on „kõrte otsad” — ning lagede juures on see suudetud ka saavutada.
Quo vadis?
Uurime AS Rait Eesti müügidirektorilt Tiit Kamsilt, millises suunas puidutööstus liigub.
Puidu kasutamine ehituses suureneb, vähemalt Euroopas. Puidul on kaks selget eelist: esiteks kulub tootmiseks vähem energiat võrreldes betooni või terasega, teiseks seob kasvamisel puu süsinikdioksiidi ja nii väheneb selle hulk atmosfääris. Kui eelmise sajandi teises pooles kasutati puitu pigem viimistlusmaterjalina, siis energia kallinemise tõttu on seda üha rohkem hakatud kasutama ka konstruktsioonides. Uudne materjal ristkihtpuit lubab ehitada suuri hooneid (näiteks Open Academy Norwichis ja korruselamud Londonis).
Kas näete puidu tulevikku ehituses pigem konstruktiivse või viimistlusmaterjalina?
Kindlasti mõlemana. Põhja-Euroopas kasutatakse puitu massiliselt mõlemal viisil, lõuna pool rohkem viimistluseks. Võiks isegi öelda, et põhjamaades on puidu kasutamine elamispindade ehitamisel muutunud normiks. Laialdaselt ehitatakse kandvate puittarinditega ka mitmekorruselisi korterelamuid. Lisaks juba mainitud eelistele on puitkonstruktsioonid kerged, mis annab säästu vundamendi ehitamisel.
Kas Eesti puidutööstus on keskkonnahoidlik?
Ma väidan, et puidu töötlemine on Eestis tehnoloogiliselt ja energiatõhususe mõttes väga kõrgel tasemel. Kõik metsast tulev ja töötlemisel tekkiv materjal kasutatakse ära — alates puukoorest ja lõpetades peene saepurutolmuga. Eesti probleem seisneb pigem selles, et metsa raiutakse tunduvalt vähem, kui seda juurde kasvab, palju puitu mädaneb enne ära, kui sellest jõutakse midagi teha. Ja siinkohal ei pea ma silmas kaitse all olevat, vaid majandamiseks mõeldud metsa.
Millise pinnatöötlusega puit sobib õue kõige rohkem?
Välistingimustes olevat puitu peab kaitsma ilmastikuolude eest. Läbiproovitud ja kindel viis on puidu värvimine. Värvi kasutamine on tähtis, sest värv kaitseb puitu ultraviolettkiirguse eest, mis kahjustab puidu pinda, luues soodsa keskkonna seentele. Värvidest on kasutusel osaliselt läbipaistvad (kasutatakse ka nimetust „peits” või „lasuur”) või mitteläbipaistvad ehk katvad värvid.
