Pooljumala müstiline teekond

Mika Waltari 1956. aastal ilmunud ajaloolises romaanis "Turms, surematu" kirjeldab minajutustaja Turms oma maist ja vaimset teekonda 5. sajandil enne Kristust – Kreekast Põhja-Itaaliasse, mälukaotusest kuni oma müstilise algupära mõistmiseni.

Sarnaselt hiljuti Areenis tutvustatud Waltari „Riigi saladusega“ võib sedagi teost lugeda kui arenguromaani, leidmislugu, kus jumalate, saatuse ja ajaloo meelevallas hulpiv, üha enam oma isikliku tahte jõuetuses veenduv peategelane ligineb oma tõelise pooljumaliku mina mõistmisele. Säärane osalt müstiline maailmatunnetus haakub tänaselgi päeval populaarse 

new age

’liku teadusliku mõtteviisi kriitikaga, luues paraku mõttelise silla musttuhande eneseabiõpikuga, mis kirjeldavad, kuidas leida „oma tõelist mina ja/või jumalikku alget“.