Eesti keeles ilmus Dante Alighieri „Jumaliku komöödia“ esimene osa, „Põrgu“. Üks Euroopa kultuuriloo kõige tähtsamaid kirjandusteoseid, moodsale kirjandusele aluse pannud raamat ilmus pea 700 aastat tagasi, aga seda loetakse ja nauditakse jätkuvalt. Miks see nii on, sellest räägib intervjuus Areenile raamatu toimetaja Märt Väljataga, kes ütleb, et teoses nalja ei saa, kuid igas muus mõttes on see vapustav ja võimas: leidub nii armastust kui kannibalismi, rääkimata kõikide muude inimlike pahede kirjeldamisest. Ka räägib Väljataga raskustest, millega seisis silmitsi Dantet pea nelikümmend aastat eesti keelde tõlkinud Harald Rajamets ja rõhutab, et tegu on raamatuga, mida saab mõnuga lugeda ka tänapäeval, ilma et vaja oleks mingeid erialaseid teadmisi. Lisaks Väljatagale saab sõna Areeni kirjandustoimetaja Peeter Helme, kes annab taustainfot. Ta räägib suurteose autori elust, „Jumaliku komöödia“ tõlkeloost, mis on pea sama vana kui raamat ise – isegi eesti keelde on Dantet tõlgitud juba enam kui sada aastat! – ja räägib, kuidas Dante looming on mõjutanud kunsti. Ilmselt ei ole teist sellist kirjandusteost, mille ainetel oleks tehtud nii palju kujusid ja maale, loodud muusikat, uusi kirjandusteoseid, ehitatud maju või loodud uuemal ajal arvutimänge. Ja last but not least: „Põrgu“ autori järgi on nime saanud ka vähemalt üks lahingulaev: 1910-1928 oli Itaalia drednoot „Dante Alighieri“.

Avalehele
1 Kommentaari
Loe veel: