Promise and the Monster “Transparent Knives”

Pakane ja hämar kummitus-indie.

Promise and the Monster

“Transparent Knives”

(Imperial)

Rootsi lauljatar Billie Lindahl (20) sai nime jazz’i-fännist emalt Billie Holiday järgi, kuid on ema kurvastuseks kaasa löönud vaid twee-pop’i ja post-rock’i bändides. Plaadi muusika ei meenuta otseselt kumbagi, samas võib siit leida nii esimesele omast naiivsust kui viimase mõtlikku tumemeelsust. Plaadile, mille välja andnud leibeli suurim staar on José Gonzalez, annab näo Lindahli isikupärane hääletämber ja sugestiivne laulumaneer. Nii võiks laulda murest murtud Joanna Newsom või Stina Nordenstam, kellega PatM võistleb edukalt oskuses kombineerida halvaendelist kummalisust süütu tütarlapsehäälega. Valdavalt määrab kõlapilti kergelt kummituslik akustiline kitarr, sekka kostab muidki keelpille ja üksikuid kõmisevaid trummilööke. Rütm enamasti puudub, kuid paaril korral tõuseb siiski pulsini. “Transparent­ ­Knives” on otsekoheselt põhjamaine muusika, mis ammutab jõudu laanepimedusest, lumeväljadest ja pakasest (nii õues kui südames). Hämaruselembust ja külmust õhkub ka plaadikujundusest ja loonimedest (“Antarktis”, “Night Out”). Samas ei hakka kuulates külmem, kui talvel niigi on – vajalikku sooja annab lugudest kiirgav tundelaeng, mil õnnestub kõigele vaatamata omadega plussi jääda. Hea heliriba talvisele õhtupoolikule halvasti soojapidavas suvemajas.

8