Vallo Kruuser

Pariisis resideeruv sõltumatu kuraator Evelyne Jouanno on väikest kasvu, habras ja pigem tähelepandamatu kui silmatorkav prantslanna, kes on kogu oma teadliku karjääri jooksul vaikselt urgitsenud kokkulepete kallal, mis taastoodavad suletud piiridega kunstimaailma. Ta on katsunud reaalset elu ja kunsti omavahel jõuliselt ja turutingimustest vabadena dialoogi kutsuda. Mõte korraldada nn off-biennaal tähelepanu tõmbamiseks Tšetšeenia olukorrale sündis pärast kaotusega lõppenud maadlust Vene demokraatiaga.

Evelyne meenutab emotsionaalselt, kuidas eile Kunstihoones avatud Emergency Biennale idee sündis. Aasta oli siis 2005. Kolm kuud ettevalmistust Moskva kaasaegse kunsti biennaali jaoks oli Evelyne’il selja taga. Side Moskvaga oli seni olnud väga meeldiv, nende projekti "Kamuflaaž" vastu tunti suurt huvi, neile lubati tolle poliitilisi ideoloogiaid lahkava näituse jaoks lausa Tretjakovi galeriid.

Pika ootamise peale laekus ka ametlik kutse biennaalile... Kui ühtäkki ilmus biennaali kataloog ilma ühegi märgita prantslanna organiseeritud näitusest! "Ma olin nõutu, kasutasin oma sidemeid Peterburis, et uurida, mis lahti. Keegi midagi ei seletanud, lubati otsida uued ruumid, kehitati õlgu ja tehti nägu, et tegu on arusaamatusega. Aga aeg oli otsakorral ning ma ei saanud hakata riskima nende kunstnikega, keda ma olin näitusele kutsunud."

Hiljem selgus, et Moskva biennaali vaikiv tsensuur ei saanud lubada nii konkreetseid seisukohti, ja ekstra keelatud oli igasugune kriitika Putini, õigeusu või vene-tšetšeeni konflikti suhtes. Vene demokraatia eripära. Kõik on lubatud, aga need ja need teemad on paraku keelatud.

* * *

See teadmine oli sütikuks, ning nääpsuke kuraator hakkas kunstimaailma suurtele hiidudele vastu. Vähem kui kolme nädalaga ning praktiliselt ilma rahata angažeeris ta ligi 60 kunstnikku, kes lõid kaks identset, kergekaalulist taiest, ajendatuna Tšetšeenia olukorrast ja toetamaks nende vabaduspüüet. Ning 23. veebruaril, Stalini mägirahvaste vastu suunatud massirepressioonide aastapäeval, avati paralleelselt Pariisis Palais de Tokyos ja Groznõi erinevates säilinud hoonetes paralleelne ekspositsioon kunstnike vastukajadest kuraatori üleskutsele kõnelda kunsti keeles inimõiguste ja rahvuste enesemääramisõiguse rikkumisest Kaukaasias.

Kunstiteoste Groznõisse saamine polnud loomulikult lihtne. Tuli leida isik, kes julgeks riskida ja kohvriga salaja need tööd Tšetšeeniasse viia. Too inimene tuli end nädal enne näituse avamist ise pakkuma. Loomulikult ei saa Evelyne nimetada tema nime. Üha kasvav näitus otsib Groznõis endale pidevalt uut ruumi: kord on ta kellegi korteris, kord mõnes töötavas raamatukogus.

Evelyne jätkab teadlikult seitsmekümnendatel levinud taktikat kunstinäitusega millegi poolt või vastu protestida. Vietnami sõda jne – sellised teemad ühendavad kunstnikke moraalselt ja panevad neid mõistma, kui palju see reaalsus, mis neid ümbritseb, allub muutustele. "Tähtsam kui vesi ja leib on see, et inimesi ei käsitletaks kui loomi. Ligipääs kultuurile ja kunstikogemusele on üks inimõiguste osa. Kunst annab lootust. Sest meie siin normaalses tsivilisatsioonis saame protestida, tänavale minna, kui midagi ei meeldi, aga nemad ei saa. Neid ei ole kuulda ega näha.

Ühelt poolt oligi mu mõte murda biennaali suletud esteetika – tulla seinte vahelt välja, anda kunstnikele võimalus sekkuda reaalsuse kujundamisse. Ehk siis, murdsime kunsti kui institutsiooni seinad, ja sama ajal ka vaikusemüüri Groznõi ümber. Ja kunstnikud, kes on liitunud näitusega, on selle üle väga õnnelikud. Nad on tuntud kunstnikud, müüvad hästi. Aga need tööd on antud ilma rahata. See ettevõtmine on turust üle. Turg ei dikteeri siin midagi. EB on kunstipartisanlus," leiab Evelyne uhkusega.

* * *

Kõigis maailma linnades, kuhu rändnäitus enne oma kaksikuga kohtumist järgmise aasta veebruaris jõuab, kaasnevad väljapanekuga ka avalikku arvamust haaravad arutelud, filmiprogrammid, kohtumised tšetšeenide esindajatega.

Tallinna Kunstihoones korraldab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus täna ettekandepäeva teemal "Kunstniku moraalsed valikud liberaalse demokraatia ja islami kokkupõrgetes". Esinevad Margit Sutrop, Johannes Saar, Marek Järvik, Ene-Liis Semper ja Eero Epner ning näitusel "Vägivald ja propaganda" osalevad kunstnikud. Ettekanded algavad kell 10.30. Päeva modereerib Johannes Saar.

Emergency Biennale –
kaksikute kohtumine Groznõis

Eile avati Tallinna Kunstihoone suures saalis Emergency Biennale (EB) - Tšetšeenia moraalseks toetamiseks organiseeritud rahvusvaheline rändnäitus, millel sadakond kunstnikku üle maailma kõnelevad kestvast traagilisest kriisiolukorrast Kaukaasias, mille rahumeelseks menetlemiseks suurriikidel ei näi olevat mahti.

Näitus startis läinud aasta 23. veebruaril paralleelselt Pariisis, Palais de Tokyos ja Groznõi püstijäänud hoonetes Tšetšeenias. Tänaseks on näitus käinud ära Brüsselis, Milanos, Guangzhous, Bolzanos, Gdanskis, Riias ja Tallinnast rändab EB edasi marsruudil Vancouver, New York, London, Sydney, Kalkuta, Mexico City, Moskva.

Igas vahepeatuses angažeeritakse kohalikke kunstnikke topeltnäitusega liituma. Nii kasvav rändnäitus kohtub 2007. aasta veebruaris Groznõis oma sama suureks sirgunud kaksikuga ning ühisel jõul üritatakse koondada ülemaailmse avalikkuse tähelepanu purustatud linnale ja hävitamise äärel olevale rahvusele.

Eesti kunstnikest annavad oma panuse näitusele Jüri Ojaver, Neeme Külm, Jaan Toomik, Marko Mäetamm, Marco Laimre.

Näitusele annetatud tööd on üleval ka veebiaadressil www.emergency-biennale.org.