PUNKS IN THE CITY: Psychoterror (vasakult) Lauri “Uims” Leis, Freddy Grenzmann, Sven “Mozg” Kimmel ja Sven Liba. Vallo Kruuser

 

‘’Laulab punk rocki kuningas! Järgmine lugu purustab teid kõiki!’’ teatas solist Freddy publikule  ühel esimestest Psychoterrori kontserditest 1991. aasta sügisel. Ning tal on põhjust seda ka täna, ligi neliteist aastat ja lugematu arv kontserte hiljem, öelda. Tänane Psychoterror on sümbol. Eesti pungi visiitkaart.

ÜHEKSAKÜMNENDAD

Veebruar 1999. Psychoterror mängib Tartu mnt 43. keldris mingil punkkontserdil. Bänd on valmis alustama, kuid trummar Liba on kadunud. ''Libaaa!'' hõikab Freddy mikrofoni. Trummar jääb endiselt kadunuks. Segadus. ''Jesli võ nashi barabannist uvidete, bitje jevo v zopu i bitje silno!'' palub Freddy valdavalt venelastest koosnevat publikut. Selle peale ilmub Liba välja ning bänd saab alustada.

''Meie kogu varustus oli trummipulgad,'' meenutab Uims bändi algusaegu. ''Meie kava kestis maksimum pool tundi, aga me ei saanud seda lõpuni mängitud, sest alati läks midagi katki.''

''Kiikla pungil tassiti lõpuks kogu maja laiali,'' meenutab Freddy algusaegade üht kõige legendaarsemat esinemist. Veel kuses ühel Pärnu kontserdil teadmata kadunud Freddyt (kes, nagu hiljem selgus, oli lihtsalt seenele sõitnud) asendanud Vakstu trummid täis. Aga kõik see juhtus üheksakümnendate alguses. Punk oli siis surnud, maha maetud ning ristki oli haua peal jalaga viltu löödud. Ragiseva hardcore-pungi mängimine polnud Kurt Cobaini eluajal just kõige arukam tegevus.

Muutus tuli kümnendi keskel. Kurt Cobain oli surnud ja maha maetud, esile kerkisid Offspring ja Green Day ning Ramones alustas järjekordset hüvastijätutuuri.  ''Kui Psychoterror hakkas jälle mängima, leian, et sellest sai alguse üheksakümnendate  Eesti punk. Kontserdite võidukäik, noored hakkasid tulema,'' ei koonerda Freddy kümme aastat hiljem enesekiitusega.

''See mõjutas ka mingil määral meie saundi,'' ütleb Uims üheksakümnendate neopungi kohta. ''Me ei viitsinud sellist hästi ragisevat, võimalikult hulluks ajavat hardcore’ teha, pöördusime tagasi tempoka meloodilise pungi poole,'' lisab Freddy. Muusikalisesse üleminekuperioodi, aastasse 1994 jääb Psychoterrori debüüt – poolkassett ‘’Tusk.Töötus.Armetus.’’. Muusika muutus, aga jäid lood sama lühikeseks nagu hardcore-perioodil. ‘’See jäi,’’ ütleb Uims, ‘’see sobis meile.’’ Ning lühikesed lood on tänaseni üks Psychoterrori firmamärke.

‘’Esimest korda tutvustati mulle Psychoterrorit, kui ma tutvusin praeguse Koera trummari Margus Tohvriga, kui ma olin oma esimesel ametlikul viinavõtul Lasnamäel. Tal oli kassett “Chaos City”. Ta pani selle peale ja see oli unustamatu kogemus,’’ meenutab punkansambli Koer laulja Vaiko Eplik.

Psychoterrori kassetid “Viva La Revolucion” ja “Chaos City” on vaieldamatu osa Eesti rocki kullafondist. Lauludest ''Korter 13'', ''Mikrokosmos'', ‘’Kusine’’ ja ''Ära maksa maksu'' vaatas üheksakümnendate kuulajatele vastu alasti kuningas - Eesti Vabariigi argipäev.  Kuid selle asemel, et kuninga alastust tunnistada, pani kuulaja mängima Scooteri piraatplaadi ning oli enesega rahul.

Punkansambli Koer laulja Vaiko Epliku sõnul pole Psychoterrori vanade lugude tekstid aastatega oma aktuaalsust minetanud. Pigem salvavad read ‘’ära maksa riigimaksu/ära nuuma tõbrast paksu’’ täna  teravamalt kui kunagi varem. Psychoterror oli ajast ees, arvab Vaiko Eplik.

POPMUUSIKA KIVISILDNIKUD

Märts 1996. EAÜ aastakoosolek. Psychoterrorile on laeknud olematu summa autoritasusid. Freddy väljendab oma pahameelt ja pettumust vägagi häälekalt ning otsekoheselt: ‘’Autorikaitse on kusi!’’ Hiljem vabandab ta, et neile tuli ju ometigi midagi öelda.

‘’See skandaalsus on Müüli idee, ta kippus meis nägema Eesti Sex Pistolsit,’’  kommenteerib Uims tagantjärgi. Posti ajakirjanikust bändi asutajaliige bassimees Müül ammutas asjaosaliste sõnul teadlikult inspiratsiooni Malcolm McLareni tegevusest.

Pikemas perspektiivis on haibitud skandaalsus bändile vastu töötanud. Kolme aasta eest ei õnnestunud Psychoterroril Tallinnas juubelikontserti korraldada. Kõik kohad ütlesid ära. Samuti on jäänud Psychoterrori suhtes ebalevale seisukohale n-ö eesti rocki eliit. Mokaotsast tunnustatakse, kuid… ‘’Blindi meist ei saa,’’ välistab Mozg Psychoterrori kommertsialiseerumise.

Kas Psychoterrorit alahinnatakse? ‘’Kogu punk rocki kui zanrit alahinnatakse,’’ ütleb Mozg. Punkansambli Koer laulja Vaiko Eplik leiab, et Psychoterror, eriti Uims, võiks saada  oma tegevuse  ja heliloomingu eest Kultuurkapitalilt preemia. Aga ei saa. Täpselt nagu Kivisildnik, toob ta paralleeli. Uimsi vastus küsimusele, kas talle ei tundu, et tema heliloomingut alahinnatakse kõlab:’’ Ei tundu… Aga mingi ordeni võiks ju keegi anda.’’ Iroonia?

MAAILMAKODANIKUD

August 2000. Psychoterror on Berliinis. Köpi squati kontsertsaali on kogunenud 400 inimest. Kaalukas saavutus, kui arvestada, et Saksamaa kubiseb tuuritavatest punkbändidest. Bänd läheb lavale, Freddy ütleb paar sõna, Liba lööb pulkadega neli korda kokku ja “Cheap Holidays European Tour 2000” kolmas kontsert võib alata. Ees ootab veel kaheksa esinemist.

Popmuusika on kohalik nähtus. Unustage ära Eesti popi läbilöök rahvuvahelisel muusikaturul. Praktika näitab, et ainsad kes on suutnud mujal maailmas midagi korda saata, on kodumaal põranda all olevad (ja olnud) Pia Fraus, Dallas, J.M.K.E., Röövel Ööbik, Taavi Tulev, East Trading Wang ning Psychoterror. Undergroundi solidaarsus toimib paremini kui ABBA kitarritehniku onupoja sõbra poolt miksitud demo ja leping Universaliga kokku.

Freddy:  ‘’Aastal ‘94 oli mul hirmus ahastus peal ja kõigest kõrini, ma tahtsin ära põgeneda. Tegin Müülile ettepaneku teha üks tripp Kopenhaagenisse. Selle reisi keskel tutvusime juhuslikult Alaniga Saksamaalt, kellega sõbrunesime. Talle meeldis meie muusika. Tema orgunnis ühe kuti, kes võttis asja ette ja kutsus meid tuurile.’’

1996. aasta sügisel toimunud ‘’Chaos City’’ tuur oli esimene. Tuuridest sai traditsioon. Põhiliselt Saksamaa punk-klubides mängides teadvustas Psychoterror Euroopa punkaritele, et seal kusagil on olemas ka Estonia, mis ei ole Australia. ‘’Me tegime Eestile rohkem reklaami, kui kõik need poliitikud kokku,’’ on bänd hiljem ajakirjanduses öelnud.

Mingil hetkel, umbes sajandivahetusel muutus Psychoterror siinse publiku jaoks Lääne bändiks. Toimus sujuv koosseisumuutus. Kõigepealt liitus Psychoterroriga teine kitarrist Mozg. Paar aastat oldi viiekesi, siis lahkus bassist Müül. Tema asemel hakkas bassi mängima senine kitarrist Uims. Freddy ja Mozg elasid mujal. Uued lood olid inglise keeles. Freddy:’’Mulle on meeldinud inglise keeles laulda, mingil hetkel hakkasid laulud inglise keeles päha tulema. Ei mingit ettekavatsust, ei mingit turuvallutamist.’’ Eestis esineti põhiliselt tuuride raames. Siia jäänutest müüs Liba mobiiltelefone ja Uims mängis Vennaskonnas.

Läbilööki Psychoterror ei jahtinud. Mozg: ‘’Kui me ütleksime, et lähme esinema ja hull rahvas tuleb kokku, siis me valetaksime. Selleks et olla n-ö edukas, peab tegema teatud asju, mida meie ei viitsi teha. Peab pidevalt tuuritama, haibiga kaasas käima, õiget juttu rääkima, õigeid riided kandma. Ja see kõik muutub kogu aeg. ’’

Saksamaal tehtu pakub bändile siiski rahulolu. Punkmaailm pole niivõrd vertikaalne, kui horisontaalne. Freddy: ‘’Me oleme mänginud päris mitmel korral koos tippudega. Final Conflict, External Menace, mis iganes. Ükskord jäeti feministide squatis meie ja Final Conflicti kontsert ära, sest feministidele ei sobinud ühe meie laulu tekst. Ma ironiseerin seal, aga nemad ei saanud aru.’’ Uims lisab, et: ‘'USA's teatakse meid kui bändi, kes on koos Final Conflictiga esinenud.''  Samuti on Psychoterror  esindatud lugematutel rahvusvahelistel punk-kogumikel. Ning 2002. aastal ilmus Saksamaal nende plaat ‘’Punks In The City’’.

TAGASI

Märts 2004. Psychoterror istub Mustamäe Gümnaasiumi fuajees diivanil. Mehed ootavad esinemisjärge kooli punkpeol. Saalis mängib ansambel JuKu. Mozg sirvib uute lugude tekste.  ''Naljakas, meile saadeti e-mail, kus paluti, et me midagi ära ei lõhuks,'' teatab Liba, ''et muidu on jamad kaelas.'' Uims naerab talle omase tagsihoidlikusega:''Mis lõhkujad meie nüüd oleme? Kunagi sai jah...''. Freddy läheb välja suitsu tegema.

Uuesti hakkas Psychoterror eesti bändiks täiesti juhuslikult. Maailmakodanik Freddy otsustas Eestisse naasta. Tema eeskuju järgis Rootsis resideerunud Mozg. Freddy uutest läbielamistest sündinud tekstidele kirjutas Uims paari kuuga sobivad viisid. ''Laul “Olen kägu” kõlas alguses nagu vene pätilaul,'' meenutab ta. Mozg leiab, et: ‘’Laurile meeldib klizheesid kasutada, mida ta ise üldse ei häbene. Pigem on ta õnnelik, kui ütleb välja, et sealt ma sain selle mõtte. Mina kuulan, siis mina aru ei saa, et see käik oleks mingitmoodi sealt võetud.’’

Uue kavaga astuti publiku ette märtsis. Janno Zõbin kirjutas Päevalehes, et Psychoterror on jälle Eesti bänd. Järgnesid mitmed kontserdid üle Eesti. Fännid jagunesid kaheks: need, kes olid koos bändiga kasvanud, ja need, kes polnud. Esimesed vaimustusid uutest kõlavärvidest, teised nutsid taga kaduma läinud helikiirust. Uims: ''Kaks aastat Vennaskonnas panid mind aeglasemaid rütme hindama.''

Paralleelsest kontserttegevusega tehti ka uute lugudega plaati.  Peterburis, kus anti kevadel üks kontsert, salvestati lugude põhjad. Miks Venemaal? Uims: ‘’Seal on meil ammused tuttvad ja sõbrad. See võis olla 1998. Üks inimene hakkas otsima kontakti Eesti bändidega ja jõudis meieni välja, siis hakkasime suhtlema, muusikat vahetama. Muidugi hakkasid nad rääkima, kas keegi ei võiks esinema tulla, sest peale JMKE polnud seal keegi käinud. Kuni möödund aastani tekkinud juhust, siis lõpuks otsustasime ära teha. Ühel päeval oli kontsert, järgmisel päeval lindistasime. Nüüd ongi selline tunne, et tõmbab sinna ida poole vahelduseks.’’ Ning vahelduse mõttes võeti eelmisel sügisel ette nädalane Peterburi-Moskva-Vilnius tuur.

Venemaa teema lõpetuseks olgu öeldud, et seal ilmus eelmisel kevadel Psychoterrori  kassett ‘’Straight To The Point’’. Uims: ‘’Meil oli kaks kasutamata sessiooni ja kuna see materjal oli inglise keeles, ei riskinud seda mingil kujul siin välja anda. Meie vene sõbrad andsid selle kasseti hea meelega välja. Eesti mõistes on see piraatkassett, eks autorikaitse võib muidugi küsida Venemaalt autoritasusid kui tahab.’’

Plaat lõpetati Eestis. Pool aastat mängiti kitarre üle ja ümber ja ringi. Uuesti tehti ka enamik vokaale. Trummilööja saatus oli kõike pealt vaadata. ‘’Paraku minul seda ümbertegemise võimalust rohkem ei tulnud,’’ nendib Liba. Aga bänd on rahul. Uims:’’Kui rääkida oma joone pidamisest, suudaksime teha lugusid niimoodi, et teeme ühte tüüpi muusikat seda lõputult kombineerides ja sinna sõnu peale kirjutades. Aga me oleme lähtunud Freddy tekstiloomingust. Uue plaadi lood on Freddy tekstide nägu.’’

Olgu kõige tehtuga kuidas on, asjade planeeritud kulgu Psychoterror eitab. Kõik asjad lihtsalt juhtuvad. Mozg toob planeerimise kohta näite:’’Koosoleku saates tuli Linnar Priimägi Freddyle õpetama, et vaata see pole nii, et sa mõtled ja teed midagi suvaliselt. See pole kunst, sa pead vaeva nägema. Siis järgnes triumf looga ‘Trepp’.’’

Psychoterror AD 2005. Miks? Vaiko Eplik:’’Eesti on täis niisuguseid noori, kes kuulavad Green Dayd ja Blinki, ja ma ei tea mida veel. Minu arust on see nõme, kui sul oma kodukeeles on tehtud sada korda paremat muusikat. Kurb, kui nad ei tea, et midagi sellist on tehtud.’’

Freddy: ‘’Aeg-ajalt on moes öelda, et ma teen seda raha pärast, siis on moes öelda, et ma teen seda kunsti pärast. Mina ei tee seda kunsti pärast kindlasti mitte ja raha mulle selle eest ei anta.’’

PSYCHOTERROR:

Freddy Grenzmann (32) - vokaal

Sven 'Mozg' Kimmel (28) - kitarr

Lauri 'Uims' Leis (34) - bass

Sven Liba (28) - trummid

PSÜHHOGRAAFIA

“Tusk.Töötus.Armetus.”(1994)

Veerandtunnine kassetipool. Vihjab, et midagi suurt on tulemas.

Klassikud: “Psühhoterror”, “Esteet kusipea”,  “Freddy Oi!

Punk”. Pärl: “No Fun” (The Stoogesi kaver).

“Viva La Revolucion” (1995)

See 'suur'. Absoluutne klassika. Sirgjooneline ning siiras. Klassikud: “Mikrokosmos”, “Korter 13”, “Ära Argentiinasse”. Pärl: “Kuule lehm”.

“Chaos City”(1996)

 Eelmise järg. Puhas poliitika. Oma jao saavad kätte kõik ning need teised kah. Klassikud: “Ära maksa maksu”, “Kusine”. Pärl: “Sügis 86”.

“Live In Bremen” (1996)

Kontsertalbum, mis võtab kokku bändi seniste lugude paremiku. Klassikud: enamus. Pärl: “God Save The Queen” (Sex Pistolsi kaver)

“Waste & Insanity” (1997)

Ilmselt kõige alahinnatum album üldse, kuigi pole üldse nii halb, kui väidetakse. Klassikud: “Parasiit ja tõbras”: Pärl: “Fast Life”.

“Cheap Holidays” (1999)

N-ö rahvusvaheline album. Psychoterror ei ole enam ainult Eesti Asi. Today your love, tomorrow the world. Klassikud: “US Bombs”, “Anti-Pasti”. Pärl: “California Is Dead”.

“Mikrokosmos” (2002; unplugged kogumik)

Unplugged on rockbändi jaoks võimalus end kas lõplikult tõestada või läbi kukutada. Ning Psyhoterror tõestab ennast. Klassikud: kõik. Pärl: “Korter 13”.

“Punks In The City” (2002)

Saksamaa versioon “Cheap Holidaysist”. Mõned lood on välja vahetatud, boonusena paar live-lugu. Klassikud: “US Bombs”. Pärl: “Walking Man” (varajane live-versioon).

“Greatest Shits” (2002)

Kogumik. Võtab kokku senise eestikeelse loomingu paremiku. Klassikud: kõik. Pärl: “See ei ole muusika” (outro)

“Straight To The Point” (2003; Venemaa)

Viimased po angliiski tehtud lood. Psychoterror oma tuntud

headuses. Klassikud: “Walking Man”. Pärl: “Punks In The

City” (disco edit).

“Freddy, löö esimesena” (2005)

Tagasitulek. Mõtlik ja siiras.