16.02.2012, 11:23
Pühak või piimavaras?
Kohe kinodesse jõudva Margaret Thatcheri eluloo lavastaja Phyllida Lloyd (54) tunnistab intervjuus Kristi Pärn-Valdojale (Mood), et brittide kirglikus suhtumises Raudsesse leedisse on midagi hirmutavalt keskaegset.
“Ma tahan, et kui inimesed näevad pärast selle filmi vaatamist tänaval mõnd vana daami, ei mõtleks nad, et häh, järjekordne eakas naine, vaid et – kindlasti on ta elanud suurt ja põnevat elu,” ütleb Lloyd. Kohtume Lloydiga, kelle eelmine film oli tõeline kassahitt “Mamma Mia!”, jaanuari alguses Londonis, “Raudsele leedile” pühendatud pressipäeval. See ei ole päris tête-á-tête vestlus, lisaks minule panevad oma diktofoni lauale näiteks härrasmees Milanost (keda näib huvitavat üksnes põhjus, miks ei võetud enne filmivõtete algust ühendust proua Thatcheri endaga, ja ta küsib seda aina sõjakamaks muutudes kolm korda järjest) ning proua Kanadast, kes soovib peamiselt lahata “naise rolli filmis ja poliitikas”. Filmile, mis maailma kinolinadel rändab juba teist kuud, on osaks saanud hulgaliselt tähelepanu ja kriitikat, piitsa ja präänikut ning seda peamiselt muidugi Inglismaal. Thatcheri tulihingelised vihkajad heidavad ette, et omaaegset “piimavarast” (70ndatel otsustas Thatcher lõpetada koolides tasuta piima jagamise üle seitsmeaastastele – toim) nii inimlikuna näidatakse, tema kolleegid ja sõbrad aga väidavad, et Thatcheri dementsena kujutamine on abolsuutselt vale ja solvav. Lloyd ise suhtub oma filmi peategelasesse suure empaatiaga ning ütleb, et “dementsusest kirjutas oma raamatus juba Thatcheri tütar Carol”.