03.10.2008, 00:00
Quo vadis, Eesti disain?
Vaadeldes auhinna Bruno laureaate, mille rahvusvaheline žürii Eesti
disainitombukesest välja valis, hakkab näima, et elame taas
muudatuste perioodil.
Kuhu poole minek?
Eesti disainielu on tublisti elavnenud – tehakse, arutatakse, ollakse
koos, festivalitatakse ja premeeritakse. Võiks loota, et
pikkamööda saabub nii terve ühiskonna estetiseerumine, millest
oleme unistanud vähemalt disainikateedri loomisest saadik. Et kaoks
saamatus, hoolimatus ja sotsiaalvisuaalne saast.
Kuid ometi
näib, et disainiliikumine lahustub, toimub kunsti ja disaini piiride
hägustumine, täpselt nii nagu suures disainimaailmaski. Kuid nagu
meil ikka, toimub asi ülepeakaela.
Arvestatavat tootmise-toega
lainet pole veel jõudnud tekkidagi, õied alles puhkenud, kui seda
juba dekoratiivkunstiga ristama hakatakse. Nii võib kergesti libiseda
ilutsemisse, veiderdamisse ja kaunistamisse.
Mitte ainult
terminoloogia
Tugevale tarbekunstitraditsioonile –
ilusate ja kunstipäraste esemete valmistamisele – tahtis disain omal
ajal rajada uue vundamendi, mis viiks üksikult üldisele, oleks
jõuliselt suunatud keskkonnaesteetika parandamisele, et inimene saaks
kasvada sirgeks nagu noor kask.
Kuid meil seostati selle liikumise
sisu tihedalt vormiga, eelistatult minimalistliku vormikeelega. Ja kui
nüüd kogu maailmas ollakse sirgjoontest ja vormipuhtusest
tüdinenud, haarates väiksemate ja suuremate hulluste järele, on
ka meil siin tunne, et funktsionaalsusest, esteetikast ja kvaliteedist
jääb väheks. Tekib lausa kahtlus, kas me ehk üldse valesid
puuslikke pole kummardanud. See oleks ebaõiglane ja
kahetsusväärne.
Muutuda või
mitte?
“Ainuke, mis siin muutuvas maailmas kunagi ei
muutu, on see, et kõik muutub,” tõdes žürii liige,
suure Taani disainimargi Jacob Jensen Design ninamees Timothy Jacob Jensen.
Talle näis, et väikese riigi kunst ja disain on koguni
põnevamad kui metropolides. Ühest küljest leidis ta, et tase
on meil rahvusvaheline, teisest küljest, et siin on tunda seda
raskestiseletatavat miskit, mis annab lamedale asjale (loe: rahvusvahelisele
disainile) lõhna ja maitse, iseloomu ja oma näo. Väikese
metsarahva kiiks oli see, mida hr Jensen siit leidis, ning seda hindas ta
märksa enam kui igavat, tavalist disainikeelt.
Eesti-poolne
žüriiliige Heikki Zoova, kellel endal on rahvusvahelise disaini
kogemus ja kes on hästi tuttav ka kohaliku nokitsemisega, leidis, et
disainimaailm võib hämmastavalt erinevaid asju hinnata. Arvamused
ja kriteeriumid lahknevad seinast seina. Bruno-žüriiski näis ilmnevat
kaks eri tüüpi disainimaailma, tinglikult võib neid nimetada
Skandinaavia ja Lääne-Euroopa omaks. “See, mida mina pean heaks
disainiks, ei ole enam ülimaks eesmärgiks, vaid otsitakse
tähendust, lugu, nihestust – kategooriaid, mida on seni peetud
omaseks kunstile.” Ehk põhjustab muutusi kontekst ja vajaduste
ammendumine?
Põhjanaabrid eeskujuks
Samade teemade üle mõtiskles seminaril “Disaineri
roll rahvusliku kultuuripärandi loomisel” oma ettekandes ka Soome
kunsti- ja disaini kõrgkooli TaiK õppejõud Martin
Relander. Tema jutt, mille teemaks oli vältimatuse ümberkasvamine
hüveks, mõtestas lahti funktsionaalsuse ja vormikultuuri
seoseid.
Relander esitas veenva põhjenduse, miks
Skandinaavia disain maailmas värskena mõjub.
Läänelikus ühiskonnas, kus keskkonna esteetiline lagi on ammu
käes, on esememaailma kujundust juba sadu aastaid määranud pigem
kunstip
ärasus, erinevus, efektsus, mitte funktsionaalsus või
ökonoomsus. Tänaseks on seal eseme paljas funktsioon juba ammu
igavaks muutunud, tarbija vajab vaheldust, trendi, moodi.
Põhjamaade kasinas elulaadis oli aga disainil puhtalt tarbefunktsioon,
lähtepunkt esteetika kujundamiseks oli puhtpraktiline. Just
seetõttu näib põhjamaade disain läänele nii erutav
– sest see on teistsugune.
Liiatigi tuli Relanderi ettekandest
välja põhjanaabrite disaini laiapõhjalisus. Kuna
lähtepunkt on sarnane – funktsionaalsus –, on inimeste
eelistused sarnased ning kõikjal kohtab omamaist disaini, s.t keskkond
on ühtlaselt hästidisainitud.
Nõnda on Soome oma
disaininiši leidnud, vähemalt meile tundub nii.
Eestlastele anti seminaril soovitus ära tunda oma, seda hoida ja mitte
tahta olla keegi muu.
Disainiauhinna Bruno 2008 laureaadid
Preemia anti välja kolmes kategoorias, kuid kuna 46 nominendi tase oli sedavõrd kõrge, otsustati lisaks preemiatele mitmed tööd ära märkida.
Parima tootedisaini preemia –
Mare Kelpmann, padjakomplekt Lights & Stripes (komplekt patju, mille katted on kõrgtehnoloogilist helendavat materjali sisaldavast kangast)
Ära märgitud tööd:
Matti Õunapuu – vann PAO
Martin Pärn – juhimööbli seeria KUMA
Tarmo Luisk ja Margus Triibmann – taimekonteiner/istepink/valgusti “Kaubapall”
Reet Aus – rõivakollektsioon ReUse
Elna Kaasik – paberkangasari Kirjad
Parim disainprojekt –
Tarmo Luisk – valgusti Led Stick (valgustid on kombineeritavad, annavad eri iseloomuga valgust tänu optilisele läätsele).
Äramärgitud tööd:
Martin Pärn ja Edina Dufala-Pärn – Kummipink
Tarmo Luisk ja Margus Triibmann – Rotermanni tänava terviklahendus, led-tänavavalgustid, valgustusega plastistmed, prügikastid, taimekonteinerid
Marta Kisand – Pulmavaibad – Eesti etnograafiliste vaipade kollektsioon
Eeskujuliku disaini mänedžmendi preemia – ByRoller
Ära märgitud:
AS Balteco
Fellin Furniture OÜ
Preemia anti välja kolmes kategoorias, kuid kuna 46 nominendi tase oli sedavõrd kõrge, otsustati lisaks preemiatele mitmed tööd ära märkida.
Parima tootedisaini preemia –
Mare Kelpmann, padjakomplekt Lights & Stripes (komplekt patju, mille katted on kõrgtehnoloogilist helendavat materjali sisaldavast kangast)
Ära märgitud tööd:
Matti Õunapuu – vann PAO
Martin Pärn – juhimööbli seeria KUMA
Tarmo Luisk ja Margus Triibmann – taimekonteiner/istepink/valgusti “Kaubapall”
Reet Aus – rõivakollektsioon ReUse
Elna Kaasik – paberkangasari Kirjad
Parim disainprojekt –
Tarmo Luisk – valgusti Led Stick (valgustid on kombineeritavad, annavad eri iseloomuga valgust tänu optilisele läätsele).
Äramärgitud tööd:
Martin Pärn ja Edina Dufala-Pärn – Kummipink
Tarmo Luisk ja Margus Triibmann – Rotermanni tänava terviklahendus, led-tänavavalgustid, valgustusega plastistmed, prügikastid, taimekonteinerid
Marta Kisand – Pulmavaibad – Eesti etnograafiliste vaipade kollektsioon
Eeskujuliku disaini mänedžmendi preemia – ByRoller
Ära märgitud:
AS Balteco
Fellin Furniture OÜ