"Püha Tõnu" puhul rõhutatakse seda, et tegemist on autorifilmiga, kuigi kui mõned juhtumid välja arvata, on olematu filmitööstusega Eestis tegelikult iga film autorifilm.
Kristiina Davidjants (Postimees)

Muidugi, Õunpuu kiusamise-film pole lihtlabane lektüür.
Lauri Kärk (Postimees)

Njah, "Püha Tõnu kiusamine" on ainult ühes mõttes raske - ta nõuab vaatajalt dialoogi. Ta ei avalda õpetussõnu ega oma pointi mitte aforismidena tegelaste suust või näitlike olukordade abil. Filmi meelitustevaba, kohati provokatiivne, kuid läbinisti heasoovlik hääletoon nõuab nendesamade küsimuste formuleerimist oma peas.
Taavi Eelmaa (Õhtuleht)

Postmodernismile omase põhjuse-tagajärje seoste ja narratiivi pingutatud lõhkumisega vastandub "Püha Tõnu kiusamine" väljakutsuvalt filmi peavoolu tobedatele kaanonitele. Ent püstitab ühtaegu ka küsimuse, kes seda kunstilist udu vaadata viitsib.
Andres Laasik (EPL)

Film on samas laadis mõistusvastane, nagu on mõistusvastane unenägude seletamine, šamanism ja üldse igasugused manipulatsioonid asjadega, mille kohta kasutatakse näiteks väljendeid "isiklik alateadvus" või "kollektiivne alateadvus". 
Maris Meiessaar (EPL)

Sotsiaalkriitiline aspekt on filmis olemas, annab mingi hinnangu, aga ma ei tahaks, et see hinnang suubub mingisse ühte määratlusse kui definitsiooni, et see nüüd on see ja film tähistab seda või filmi mõte on selles ja selles. Film peaks toimima iseeneses müsteeriumina: sa sisened sinna ja filmiruumis olles ei saa sa selle tähendust täiesti kätte. Ta peab avama uksi, mitte neid sulgema.
Veiko Õunpuu (Sirp)

Mida rohkem ma loen kriitikute ja kinokülastajate arvamusi, seda rohkem see film mulle meeldima hakkab. Jääb veel vaid üle ära vaadata.
Berk Vaher (Facebook)

Arvan, et film keerab päris kenasti emotsioone üles, oodatakse ju imelapselt ja Solarise avafilmilt paljut, aga Veiko oli otsustanud rääkida vaid vähestega. Vaid nendega, kes armastavad ja hoiavad filme oma südames. 
Trash (Rada7)