Reedel, 29. märtsil jõuab vaatajate ette Martti Helde (31) uus mängufilm „Skandinaavia vaikus“, mis räägib vaikimisest ja keerulistest peresuhetest. Režissööriga ajas juttu Maria Ulfsak.

Alustame algusest. Kust sul tekkis impulss teha filmi vaikusest ja vaikimisest? Need on teemad, mida on päris raske audiovisuaalsesse vormi paigutada.

Impulss tuli sellest, et mind on alati huvitanud vaikimine. Selles on midagi peidus. Põhjamaa inimeses on halvav introvertsus ja hirm rääkida isiklikest asjadest. Ma tahan teada saada, kustkohast see tuleb. Mis on meie laiuskraadil sellist, mis tingib nii kinnise oleku? „Skandinaavia vaikuse“ puhul huvitas mind punkt, kus kogunenud vaikimine õhku lendab, plahvatab, murdub – ja sealtkaudu siis ka see, mis plahvatusele eelneb, mis selleni viib.

Filmi tehes lähtusin ideest, et vaikimine on sõnade puudumine, mitte mõtete puudumine. Ventiili on ikka vaja aeg-ajalt lahti keerata, pikemas perspektiivis võib selle ignoreerimine osutuda üsna ebatervislikuks.

Kas sa ise oled ka introvert?

Mingite teemade osas olen ikka, jah. Olen tänu sellele filmile ennast palju kõrvalt jälginud, oma suhet vaadanud, üritanud tähele panna, kuidas ma oma ema ja vennaga suhtlen – paratamatult mingid teemad ei ole mugavad. Mulle endale küll ei ole kaasa antud võimet vabalt rasketest teemadest rääkida.

Avalehele
0 Kommentaari