Uue albumi andide eestkõnelejaks “Pussyst” ikka pole. Tosina loo seest peaks leidma iga ­ootus rahulduse. Plaaditäis pakub “turvaliselt” kõike seda, millega austajad harjunud. Verd, higi ja spermat. On romantilist dramaatikat, tõuse ja langusi, vaikust ja müra, tööstushelide triumfe, hullu andmist (“Mehr“) ning lihtsalt head hardrokki (“B********”, nimilugu jt). On hingematvat ballaadi (“Frühling in Paris”). 

Muusikalised eeskujud on tuntavad, aga kenasti edasi arendatud, modifitseeritud ja oma mahlaks kompresseeritud. Oskuslikult kasutatakse maailmas tuntud Saksa ajaloo ja mütoloogia hitte – nii muistsetest aegadest läbi romantismi kolmanda riigini kui ka kaasaja sündmusteni välja.

Isiklikust aspektist lähtudes pole üksuse toote mõned üksikelemendid (nt vokalisti hääleomadused) meele järgi, aga objektiivselt võttes on ossi-vennad osanud eripalgelistest detailidest kokku konstrueerida toimiva tervikliku ja teatraalse vaatemängu, peaaegu Wagneri mõõtmes tragöödia, (enese-)iroonia ja musta huumoriga pikitult. 

Ida-Saksa mehed, keda lapsepõlvest peale õpetatakse pissima kui tüdrukud, potil istudes, täitmas oma igapäevast kohust, teostamas tavalisi saatusest määratud ning ajaloolisi rutiine: laiendada eluruumi, tormelda-tungelda, ületada piire, surra, jne. Ühesõnaga – seksida.

Läheb kui rusikas silmaauku peale ka kohalikule maarahvale, Saksa kultuurist ja ajaloost läbiujutatud-immutatud eestlasele. Õige valik Vabariigi aastapäevaks need siia tuua – vabastama ja okupeerima! 8