LUULEKOGU: Raul Oreškin "Kui ma vananen..." (blogi esimese punkti juurde)
LUULEKOGU: Raul Oreškin "Kui ma vananen..." (blogi esimese punkti juurde)
Alates 1990. aastast Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna poolt väljaantav Betti Alveri auhind läheb parimale debüütteosele luule või proosa vallas. Sel aastal kuulub auhind jagamisele, lisaks ­Oreškinile pälvis preemia Triin Paja luulekogu „Nõges“ eest.

UNISTAMINE

Mind on tulevik alati rohkem paelunud kui minevik. Mulle meeldib vahel mõelda, et kas ma teeksin ikka sedasama või hoopis midagi muud, kui elaksin näiteks veel 50, 100, 500, 1000 aastat. Kas minust saab hea või keskpärane robofoobia terapeut? Kas ma teen ehk hoopis karjääri pimedas helendavate taimede aretamisega, kes „täiskasvanuks saades“ vahetavad välja linnaruumi valgustuse, või piinlen hoopis elupikendamise hallutsinatsioonide käes või olen unenäo-doonor? See võib olla vägagi virgutav ja vahel ka humoorikas mõtteharjutus.

REISIMINE

Autoga sõites varun ma, kui vähegi võimalik, lisaaega, kuigi valin navigatsiooniseadmes sihtkohta jõudmiseks kõige otsema tee. Suure tõenäosusega juhatab seade sellisel juhul suurtelt magistraalidelt kõrvalistele külavahe- ja metsateedele seiklema ning võib üsna kindel olla, et avastad nõnda kohti, millest varem midagi isegi kuulnud pole. Nii jõudsime kunagi Peipsiveere vanausuliste küladesse, kus siiani oma suved veedame.

KUNSTID, LOODUS ja TEADUS

Kui on igav ja välja minna ei viitsi, võib ette kujutada, milline laul või muusikateos iseloomustaks kõige paremini sinu sõpru ja tuttavaid. Kui teha sama avaliku elu tegelastega, võib lõpuks kokkupandud nimekirjast isegi raamatu välja anda või lausa juutuuberina kätt proovida. Nimistut võib laiendada kunstiteostele või filmidele ja lavastustele, aga miks mitte ka looduskatastroofidele või teadussaavutustele.