Tükki kirjutati seitse aastat, autor suri vahetult enne esietendust, ta kukkus kokku proovis, samal ajal kui harjutati laulu, mis rääkis suremisest millenniumi lõpul. Haiglas diagnoositi tal toidumürgitus. Paar päeva hiljem öeldi, et see on külmetus, see, et tegemist oli südamerikkega, selgus liiga hilja. Viimasel proovil, päev enne esietendust oli autor ise kohal, võttis vastu ovatsioonid, andis ühe intervjuu ja läks koju. Pani teekannu tulele ja suri. Ta oli 35-aastane. "Rent" sai Broadway suurimaks hitiks.

Kahtlemata oli see siin suureks julgustükiks, et niisugune kultusteos käsile võeti ja seda nii lühikese prooviperioodiga,mis kestis vaid napi kuu. Enne proovide algust andis Malvius pressikonverentsi, kus eri osalised, kes muusikali maailma erinevates punktides näinud olid, Renti taevani kiitsid.

Asi oli seda riskantsem, et "Renti" plaaniti mängida inglise keeles, kuna see sisaldas liiga palju slängi, et seda talutavasse eesti keelde ümber panna. Tõesti, kehva tõlget saab lugeda etenduse ajal seinale kuvatavatest tiitritest. Oopereid mängitakse tihti näiteks itaalia keeles, miks mitte mängida rock-ooperit inglise keeles, võib küsida. Kuigi tegelaste inglise keele oskus on okei, kraabib kohati aktsent ikka liiga palju kõrva. Ja ma ei oska öelda, kas see oleks olnud parem, kui sõnaline osa oleks olnud esitatud eesti keeles ja vaid laulud inglise keeles. Ehk oleks see siis mõjunud paremini ja ka rohkem korda läinud, praegu võib öelda, et kui ise ei pingutanud kaasa elada, siis kippus asi külmaks jätma ja seda osalt just inglise keele pärast.

Teine asi, mis väga palju häiris oli tüki kärpimine. Ei tea, kas ikka on nii hea mõte kultusteosele kääridega kallale minna. Kui esimene osa oli veel okei, siis teine vaatus jäi täiesti segaseks ja oli visandlikult kappav. Mis on välja jäetud?

Telefonikõned alguses, ka ei saa me teada, et Roger (Koit Toome) ei ole oma toast pärast tüdruksõbra enesetappu väljunud pool aastat. Või kui Mark (Vaiko Eplik) seda mainibki, siis libisetakse sellest nii kiiresti üle, et see jääb märkamata. Igatahes ei loe ma seda laval nähtust välja. Kui inimene pool aastat toas kükitab, siis see peaks tema käitumisest selgemini välja paistma. See, et täielikult on välja jäetud Benny tegelaskuju, kes aeg-ajalt pidu rikub ja Renti nõuab, on juba suurem puudus. Praegust, eesti "Renti" vadaates jäi küll arusaamatuks, miks selle tüki nimi üldse rent on, kui seda mainitakse vaid korra alguses ja hiljem ei näi see mingi teema olevat. Eesti tükile oleks kohasem pealkiri “Angel”.

Võiks ju Rendi tähendusele juurde pookida mingeid sügavamaid psühholoogilisi tagamõtteid ja sümbolismi, kuid originaalis oli üüri teema siiski läbiv ja see, et tegelased on pidevalt võlgu, selgesti välja joonistuv ning sel moel ka teravam ja mitmetahulisem. See, et Maureen (Maarja-Liis Ilus) ja JoAnne (Janika Sillamaa) lahku lähevad, on täiesti välja jäetud. Nad küll kaklevad korra (ja see on väga hea stseen), kuid lahku nad ei lähe. Tänu kärbetele ja inglise keelele on tükk väga kõikuv ja jätab kiiruga tehtus kompromissvariandi mulje, mida see muidugi ka ilmselgelt on.

Käisin etendust vaatamas kaks korda, esietendusel ja kuus esinemist hiljem, nädalavahetusel. Seda sellepärast, et esietendus jättis mitte lausa halva mulje, kuid suure haipimise ja kõrgete ootuste tõttu valmistas kerge pettumuse. Esietenduse ajal oli säravaks staariks, kes kõigist teistest peajagu üle, Maarja-Liis Ilus. Sellel päeval ei olnud talle võrdset. Nüüd on tükk soojaks mängitud ja teised osatäitjad talle kannule jõudnud. Kui jätta kõrvale vingumine inglise keele teemadel, siis ma ei taha osatäitjate rollilahenduste kohta midagi halba öelda. Küll aga võin öelda, et tervikuna jättis tükk siiski veidi pinnapealse mulje, viimasel etendusel sai just näitlemise osaga kõige paremini hakkama hoopis Collins (Lauri Liiv). Transvestiit Angelit kehastav Andero Ermel on ka muidugi silmarõõmuks ja tema trummipulkadega esitatud soolo väga lustlik. Ermel on see mees, kes võidab kohe esimesest hetkest vaataja poolehoiu oma soojuse ja vahetusega, väga tubli. Kiita tahaksin ka Ele Milistferi, kelle Darknessi-stiilis laul “Let’s Go Out” oli esitatud väga meisterlikult. Kõige värvitumaks jäi loos Vaiko Epliku tegelaskuju, kuid see ei olnud ka samasse kaalukategooriasse kuuluv. Ka Koit Toomel oli helgeid hetki ja üldises plaanis ei jätnud ka tema näitlemisoskus soovida, ta oli piisavalt veenev.

Lavakujunduslik lahendus (Kunstnik Ellen Cairns) oli väga hea, piisavalt teatraalne ja mitmeplaaniline. Samas ei midagi üleliigset. Bänd oli samuti tasemel.

Eesti "Renti" tasub vaadata küll, kuigi ma ei soovitaks seda väga neile, kes sama etendust täismõõdus kuskil mujal näinud. Selle etendusega on aga nii, et inimesed, kes seda näinud, jagunevad kaheks – ühed, kellele väga meeldis, teised, kes pettusid. Kuna ka minul on kaks vastandlikku arvamust, jääb üle järeldada, et Rent siiski veel kõigub oma tasemelt. Kahjuks mängitakse seda praegu vaid detsembrikuu jooksul, aga vaadake viimaseid etendusi, need on küpsemad kui esimesed.

Jonathan Larson “Rent”. Klubi Hollywood. Osades: Andero Ermel, Janika Sillamaa, Ele Millistfer, Koit Toome, Lauri Liiv, Maarja-Liis Ilus, Vaiko Eplik. Lavastaja: Georg Malvius. Esietendus Club Hollywoodis 1. detsembril.