RETROVÕTMES PÜHAMU
Möödunud nädala neljapäeval 17. märsil kuulutati välja Lasnamäele plaanitava Jumalaema kiriku arhitektuurikonkursil auhinna pälvinud arhitektide nimed. Kuigi konkursile laekus neli tööd, jättis arhitektuuri ning õigeusu sümboolika asjatundjatest koosnev žürii teise ja kolmanda koha välja andmata. Need asendati ergutusauhindadega.
Esimese preemia (50 000 krooni) pälvis Eesti ning Valgevene arhitektide meeskond koosseisus Oleg Žemtšugov, Nikolai Djatko ja Jevgeni Kolomenkin.
Vanavene stiilis võidutöö on jälgib ortodokset vormikaanonit kõrvalvaataja jaoks ehk liigagi täpselt. Peamiselt vanausuliste ikoonimaali uuriv kunstiteadlane Mari-Liis Paaver tutvustab võidutöö aluseks olnud ristkuppelkiriku tüüpi, mis levis ristiusu vastuvõtuga Bütsantsist Venemaale: “Põhiplaaniks on kreeka rist. Kogu kirikuehitus rajaneb kahele peamisele vormile – nelinurgale ja ringile. Esimene sümboliseerib maist, teine taevast ehk igavese elu sfääri. Risti harude lõikumispunktis - kesksel kohal - on kõige suurem kuppel, mis tähendab, et Jumal on üks. Kuppel võib toetuda neljale sambale – neljale evangelistile. Kiriku sissepääs on läänes, nii liigutakse näoga ida poole, sinna kus asub tähtsaim koht – altar.
Paaver lisab, et kui kirikuruum jaguneb traditsiooniliselt kolmeks suureks osaks: eesruumiks, keskosaks ja altariruumiks. “Eesõu või eesruum oli mõeldud eelkõige mitteristituile, teiseusulistele või patustele. Kirikuruumi suurim ja keskne osa, mille kohal kummub kuppel, on teenistusel osalejate jaoks. Enne ikonostaasi võib tavaliselt näha paari astme võrra kõrgemat pinda, mille keskosas olev poolringikujuline eend tuletab meelde iidset altarikohta. Kõrgendi kummassegi külge jäävad koori jaoks mõeldud kohad - kliirosed. Üldist kirikuruumi eraldab altariruumist ikonostaas. Viimane esitab pühade ja taevaste isikute juuresolekut, ning meenutab tähtsaimaid sündmusi kristlaste jaoks.”
Miks seistakse õigeusu kirikus püsti? Paaver seletab, et see sümboliseerib teel olemist: “Teenistusel osalemine on teekond maisest taevase elu poole ja seetõttu võib öelda, et ikonostaas ei eralda vaid ühendab maist poolust taevasega. Altariruumi pääsevad vaid teenistuse läbiviijad. Seal on altar ja ohvrilaud (armulauaks vajalikuga). Altaril on alati Evangeelium ja rist, mis on Jumala alatise juuresolu märgiks. Altari taga, idapoolsemais osas, on kõige püham koht – “mägine koht” ehk sümboolne Kolgata mägi, mis meenutab Kristuse ohvrit inimkonna pattude eest.”
Kuigi liturgia seisukohalt on “Nikoli” näol tegu hea valikuga, on kaheldav seda tüüpi hoone sobimine paekaldale. Kas tõesti vajame Lossi platsiga analoogilist juhtumit? Historitsistlik Nevski kirik platseerus kesk klassitsistlikke maju, Lasnamäel jäävad Jumalaema kirikule sekundeerima modernistlikud paneelikad. Kas tõesti on tarvis 21. sajandi asemel minna 12. sajandisse? Kas kiriku jaoks ei oleks saanud siiski tööle panna Eesti arhitektuurikonteksti tundvatest ning teiselt poolt õigeusu ikonograafia asjatundjatest koosnevat töögruppi? Või on nii, et religiooni kui tänapäeva inimese jaoks võõra ning seetõttu aukartustäratava teemaga tegeledes usaldame ainult ajaloolisi eeskujusid?
Teisalt on võidutöö tüüpprojekti laadis lahendus. Möönan, seda sorti projekteerimistava haakub Lasnamäega.
Žürii jaoks veidi ehk liigjulget lähenemist esindas arhitektuuribüroo ZiZi & YoYo projekt. Veronika Valk, kes pälvis koos Yoko Alenderiga ergutuspreemia, kommenteerib oma tööd järgmiselt: ““Rosarium” püüab jõuda vene ortodoksi sisulise ehk tunnetusliku tuumani - imede ja müstifikatsiooni maailmani, vältides etteantud kaanoni pealiskaudset kopeerimist. Arhitektuurse geomeetria askeetlikkust kompenseerivad hoolikalt valitud detailid, kus läbivaks kujundiks roos kui universaalne kaastunde ja märterluse sümbol. Säravast vaskvõrgust roosinupu-kuplist imbub interjööri valguse-varju mäng, fassaadide betoonpaneelidele fluorosseeruva värviga pressitud madalreljeefsed roosimotiivid koguvad endasse valgel ajal päevavalgust, et pimeduses kirikufassaadil helendada. Lahenduse põhiidee: rosaarium ehk roosiaed on imeline oaas kesk tõsist ja hallivõitu elamurajooni, visa “roniroosina” ümbritsevas elamurajoonis jätkudes ja maapinnalt fassaadidele vertikaalseteks aedadeks kippudes.”
Muide, roos on ka üks Neitsi Maarja sümboleid.
Tegelikult on suisa üllatav, et väga selgelt Bütsantsi eeskujudele (nagu Hagia Sophia) toetuv Lokomotiivi võistlustöö “Kolm” oli žürii jaoks samuti ülemäära radikaalne. "Ideelahendus lähtub asukoha omapärast. Lasnamäe - mastaapne elurajoon; pangapealne - tühermaa. Kiriku hoonetekompleks on kujundatud lääne- ida suunalise kulgemisteena. Jumalaema kirik on kompaktne, püstise liigendusega maht. Põhiplaan lähtub õigeusu kirikuhoonete traditsioonilisest ruumijaotusest. Nelitahulist kirikusaali liigendab tsentraalne katusekuppel. Kahekihiline välissein väldib otsest päikesevalgust," iseloomustab projekti Rasmus Reinolt arhitektuuribüroost Lokomotiiv.
Moskva patriarhaadile alluv õigeusu kirik tahab plaanib ehitustöid alustada juba sel sügisel. Pühamu peaks valmima kahe aasta pärast. Loodetavasti jätkub Lasnamäel ruumi teistelegi ristiusu kirikutele, aga ka mošeele ning sünagoogile.
