"'Rigolettoga"' Rootsis
Rahvusooper Estonia andis Dalhalla festivalil etendusi nii vana
kui uue repertuaariga. Kahel korral esitati nii Bizet’
“Carmenit” kui Verdi “Rigolettot”. Ligi 10 aastat
mängukavas olnud “Carmeni” lavaelu lõppes Rootsis
belgia lavastaja Albert-André Lheureux’ seatuna Estoniast
neli korda suuremale Dalhalla lavale. Seevastu “Rigoletto”
sündis Neeme Kuninga lavastuses Dalhalla hiigellaval esimese
välismaal esietendunud Estonia ooperina ning taasluuakse sügisel
koduteatris. Uue “Rigoletto” lavakujunduse ja kostüümide
autor on Kustav-Agu Püüman.
Mõlema etenduse
valguskunstnik on Neeme Jõe. Esietendused toimusid 10. ja 11. augustil,
järgmised etendused 17. ja 18. augustil.
Ooperietenduse
Dalhallas teeb unustamatuks elamuseks juba festivalipaik ise –
maagiliselt mõjuv looduslik amfiteater, mille oivaline akustika on
võrreldav parimate ooperimajadega. Tohutult vabaõhulavalt
põrkub hääl kaljudele ja peegeldub sealt tagasi publikuni.
Õhtupimeduses köidavad kaljuseintel eri värvides
valgusvood ning ülal tähistaevas. Nõnda muutub looduslik
ümbrus etenduse osaks.
Dalhalla asub Dalarna maakonnas, Rootsi
ühes kaunimas piirkonnas, kus paljud rootslased oma suvepuhkust armastavad
veeta. Selle kandi loodust on vorminud 360 miljonit aastat tagasi langenud 4 km
läbimõõduga meteoriit, mille kraatrit märgib Silja
järv koos sajandite jooksul kujunenud maalilise maastikuga. Kui endine
ooperilaulja Margareta Dellefors hakkas 1991. aastal otsima sobivat kohta
suvefestivalideks, avastas ta Silja järve kaldal paikneva Rättviki
küla lähedal metsade keskel vana lubjakivikaevanduse –
loodusliku amfiteatri rohelise järvekesega selle põhjas.
Mõõtmed – pikkus, laius, sügavus vastavalt 400 x 175 x
60 meetrit – osutusid festivalipaigaks ideaalseiks ja visioon oli
sündinud. 1993 toimus Dalhallas esimene kontsert, ooperietendused
algasid 1997. Sündmusi jagub kogu suveks juunist septembrini, ent
festivali keskmes on ooperietendused, mis siiani olnud alati külaliste
anda.
Festival on noor, alles kasvatab publikut ja loob
infrastruktuuri. Arvestades, et umbes pool publikust on Dalhallas esimest korda
ning nende seas hulk inimesi, kes pole varem ooperiteatris käinud, on
repertuaari valitud maailma ooperiliteratuuri säravaimad ja populaarseimad
teosed. Praegu tuleb publik peamiselt Rootsist, Norrast ja Taanist, kuid
näha võis ka turistigruppe Saksamaalt ja Jaapanist. Perspektiivis
on laiendada ja arendada festivali tasemeni, mis on võrreldav Euroopa
tuntumatega.
Ainsa teatrina on Estonia juba
kolmandat korda Dalhallasse kutsutud. 2001 esitati Verdi
“Traviata”, 2005 Puccini “Tosca” ja esimese
balletietendusena Dalhalla ajaloos Cannito/Schiavoni ballett
“Cassandra”. Põhjusena, miks Estonia taas kutsuti, nimetab
Dalhalla Opera kunstiline juht Stefan Sköld kvaliteeti ja progressi. Ta
näeb meie teatrit pidevas arengus ja kinnitab, et estoonlastega on
väga hea koostöö. Nii kunstiline, tehniline kui korralduslik
pool – kõik sujub.
Publikule on Dalhallas üle 4300
istekoha. “Carmenile” müüdi ligi 3500 piletit,
“Rigolettole” pisut vähem. Mõlema ooperi etendused
läksid suure menuga. Valdavalt rootsikeelse publiku hulgas istudes oli oma
teatri üle põhjust vaid uhkust tunda.
Juhatas leedu
dirigent Gintaras Rinkevicius. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,
ooperikoor (koormeister Elmo Tiisvald) ja poistekoor (koormeister Hirvo Surva)
musitseerisid heas ansamblis koos suurepäraste solistidega.
Külalissolistide kõrval pakkusid köitvaid rollilahendusi
Estonia solistid Helen Lokuta, Leonid Savitski, Mati Palm, Juuli Lill,
Valentina Taluma, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste,
René Soom jt.
“Carmeni” etendus kulges hoogsalt
ja hea fiilinguga. Nimiosalise rollis võlus ukrainlanna Angelina
Švatška, haruldase hääle ja näitlejameisterlikkuse
ning rikkaliku Carmeni-kogemusega lauljatar. Estonia solist Heli Veskus
tõestas Micaelana oma kuulumist rahvusvahelisse tippsolistide
seltskonda.Viini Riigiooperi solisti Marian Talaba särav tenor don Jose
rollis hakkas vabamalt voolama pärast vaheaega.
Publikul tuleb
Dalhalla vabaõhuooperisse jõudmiseks sooritada parklast
karjääri sügavikku paras matk. Seetõttu tullakse
mugavates jalatsites, õhtujaheduse ja ilmakapriiside leevendamiseks
kaasas termosed kuuma joogiga, soe riietus ja vihmakeebid.
“Carmeni” etendusele tõttas publik kerges vihmasajus. Kuigi
sadu tihenes just I vaatuse poistekoori alguses ja inimesed krabinal keepidega
askeldama hakkasid, suutsid meie poisid vaimustava laulu ja hoogsa liikumisega
publiku tähelepanu köita, pälvides esimese suure aplausi sel
õhtul.
Braavo-hüüetega võttis publik vastu
ka flamenkotantsud (koreograaf Claudia Ševtšenko) ning nautis muu
hulgas ooperiloo üht keerukamat ansamblit – Carmeni ja
salakaubavedajate kvintetti.
Lavastustesse oli
mitmel moel kaasatud ka lava ümbritsev järv, samas tekitas
see publikuga distantsi, mis osutus segavaks eriti “Rigoletto”
puhul. Selle ooperi sügav dramatism ja värvikad karakterid eeldavad
intiimsemat interjööri, kus tegelaste näoilmed hästi
jälgitavad.
Sellegipoolest oli “Rigoletto”
lavastus haarav ja solistid esmaklassilised: nooruke Irina
Dubrovskaja Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelisest
Moskva Muusikateatrist (Gilda), värske Placido Domingo konkursi laureaat
Dmytro Popov Ukraina Rahvusooperist (Hertsog) ja Soome Rahvusooperi solist
Hannu Niemelä (Rigoletto). IV vaatuse kuulsa kvarteti
õnnestumises oli oluline osa ka Estonia solistil Helen Lokutal
(Maddalena). Lavastaja Neeme Kuninga üllatuslikult mõjuva leiuna
kõlas ooperi lõpus sureva Gilda hääl ülalt publiku
selja tagant, otsekui ingel taevast.
Dalhallas nähtu paneb
huviga ootama “Rigoletto” jõudmist kodulavale
novembris.