“Handi hullus”
(Tutl)
Veidi
ettevaatlikult ja omi väikeseid krutskeid püha etnomuusika ees
vabandades on kodumaised torupillipopparid jälle platsis. Nüüd
tõlgendatakse Lääne-Siberi handi ja mansi rahvaste
looduslähedasi pillilookesi. Raamatukoguliku riiulikujundusega ja veidi
jutupauniklik vaheleht selgitab ükshaaval kõikide lugude tausta.
Kuskil siin peaks olema peidus ka hullus, mis aidaukse alt ehmatava
prääksuga välja lennates võiks parimal juhul ka
linnavurlede kehad imelikuks teha. Kui aga ametlikult ehedaks tunnistatud
külamuusika jäigavõitu ringkaitse eemale jätta, siis
võib palakestes avanev kergejalgne hullus haarata täitsa
igaühte meist. Leebe heatahtlikkusega kaunistatud lood keerutavad end
sisse ja jäävad õhku tiirlema, linnuhäälsed ja
kohati elektrit täis minidraakon-robotitena mõjuvad torupillid
annavad põhitooni ja tekitavad pikapeale kergelt peadpööritava
transi. Kärekitarr, saksofoniviled ja pesukausitrummid toetavad taustal,
õigel hetkel lugudesse džässilikke ja omamoodi rokkivaid
rõhke lisades. Vahepaladeks istutatud handikeelsed muinaslood
mõjuvad kui moodne cut-copy-avangard või veider, jõnksuv
digi-bluus. Lisaks üleilmsete seoste virvarrile peesitavad siinsetes
soojades seadetes mõnusalt ka afrolikud noodid. Niipalju siis hantidest!
8
