Robert Plant “Band of Joy”|Carlos Santana “Guitar Heaven”
Robert Planti värske CD “Band of Joy” jätkab rada, mis sai alguse eelmisel, koos kantrilaulja Alison Kraussiga tehtud plaadil “Raising Sand”. Selle vahega, et kui Kraussi/Planti plaat üllatas salapärase meeleolu ja redutseeritud kantrimuusikaga, siis “Band of Joy” enam ei üllata. Need oleksid nagu eelmiselt plaadilt üle jäänud lood, millest oli kahju päriseks loobuda. Tõesti, tõesti – seda uut kantrifolki on saanud juba liiga palju. Bandžod, kuivad kajad, üksinduses ekslevad kitarrinoodid, tremolod ja tühi ruum, hämarad tekstid – see kõik on nagu tume pobin jurta taga. Loodan, et Plant saab varsti oma kantrivaimustusest üle. Enough is enough.
Hoopis lahedam on Carlos Santana uus plaat “Guitar Heaven”. Santana esitab oma versioone kitarrimuusika klassikalistest paladest, alates Led Zeppelini “Whole Lotta Lovesist” ja lõpetades Jimi Hendrixi “Little Wingiga”. (Sinna vahele mahuvad veel Creami “Sunshine of Your Love”, AC/DC “Back in Black”, Deep Purple’i “Smoke on the Water” jt). Olin algul skeptiline sellise ressursiraiskamise tõttu, kuid tegelikult on plaat täiesti hea. Santana mitte ei töötle neid lugusid, vaid esitab neid uuesti, “omal häälel”. Ja tema esitused on väga jõulised, fokuseeritud ja hirmus energilised. Iga laulu esitab mõni tuntud külalislaulja ja Santana annab vähem või rohkem oma PRSi signature sound’iga lugudele vürtsi juurde.
Plant 3, Santana 7
