Rolf Junior “Ööjanune”
Ma olen Rolf Juniori uue plaadi lugude avaliku kiitmise eest rohkem tänitada saanud kui kevadise Eesti Laulu konkursi žüriis Trafficule maksimumpunktide andmise eest. Jah, inimesed kaitsevad oma maitset hiiglaslike seintega ning ei ole tillematki šanssi, et seal seina taga midagi head võiks sündida. Vaene vangis rahvas. Ühtlasi on seega võimatu inimestele selgitada, et Rolf Roosalu kirjutatud ning noore Hiiumaa kuti Vallo K produtseeritud “Tuulepealne maa” on aasta 2009 parim Eesti poplugu. See lugu tuleb justkui ei-kusagilt. Nagu UFO, mis kummalisel kombel rahvuslike mustritega kaunistatud. Atmosfäärilised süntesaatorid, kolinad ja kulinad, taustal WAFi koor ja marsisamm, mis vihjab John Farnhami hitile “You’re the Voice”, ning kõige selle peale muidugi Rolf ise. See on vapustav, kui mitmeid eri kõlasid ta vokaalis ringi sõelub ning kuidas laulmine muutub häälitsemiseks, mille puhul on võimatu aru saada, on ta unenäod isamaalised või erootilised. Alles siit, plaadi vahelehelt saan aru, et mu lemmikkohas laulab Rolf “viirastund laande vaob / läbi uttunud ao”, ja lugu meeldib mulle veelgi rohkem.
Ülejäänud superhedonistlik “Ööjanune” jääb “Tuulepealsele maale” küll alla – aga mis ei jääks? –, kuid siia on siiski tilgutatud kõrgtasemel hi-energy-poppi (“Reedest pühapäevani”, “Maagline päev”, “Möödujad”), mis albumi lihtsast Eesti diskost erilisemaks teeb, ning muidugi Rolfi hääl. Tal on seal suus üksjagu kõlasid – ingu, sisinat, lainetusi, sosinaid. Ning kõik, kes teda labaselt Pearu Pauluse uueks tulemiseks peavad, mõelgu, mitu korda on nad kõiki elektroonilisi mudilasi kiitnud, kes kõik Grünbergi noodivihikust maha vehivad. 7
