“Rooma kirjanduse antoloogia” Koostanud Kaspar Kolk.
Alustuseks kõigepealt üks põhimõtteline konstateering: Kaspar Kolk ei ole ainult koostaja, vaid tekstist johtuvalt ka üks selle mahuka koguteose toimetajaid. Raamat on igati vääriline 1971. aasta “Rooma kirjanduse antoloogia” teemakohane järglane, ületades oma lugupeetud eelkäijat nii lehekülgede kui ka tõlgitud-kommenteeritud autorite arvult. Tõlkijate koosseis aga hõlmab vähemalt kolme eri põlvkonna humanitaare, kellest näiteks Ain Kaalep on juba ammu saanud elavaks klassikuks.
Kolk on kirjutanud ekspressiivse ajaloolis-kulturoloogilise sissejuhatava osa, milles muuhulgas osutab igati õigustatult kirjanduseelse ajalootraditsiooni tähtsusele rooma kirjanduse kujunemisel. Kuulsamate autorite kõrval tutvustatakse ka meil vähem tuntud kirjamehi. Domineeriva erižanrilise ilukirjanduse kõrval ei ole unustatud ka mitmeid ajaloolasi (Sallustius, Livius), poliitikuid (Caesar, Cicero), filosoofe (Seneca), varakristlikke mõtlejaid (Augustinus, Hieronymus) jt. Toimetajana oleksin enda poolt lisanud kindlasti ajaloolase Polybiose ja filosoofidest Plotinose.
Hästi illustreeritud teose lõpetavad ulatuslikud märkused ja kommentaarid, samuti valikbibliograafia, kuid vajaka jääb aine-, koha- ning nimeregistrist. Samuti esineb mõningaid trükitehnilisi lapsusi.
Väikese täpsustusena lk 27 avaldatud seisukohale, mille kohaselt Põhja-Aafrikas asunud Kartaago oli foiniiklaste vana koloonia, lisaksin, et linn asutati 8. saj eKr Foiniikias paiknenud Tüürose linnast väljarännanud pagulaste poolt. Mõne sajandi jooksul saavutas ta majanduslik-poliitilise sõltumatuse. Kuid ühtset Foiniikia riiki ei olnud olemas, see oli eelkõige kultuuriline ning etnilis-geograafiline mõiste.
