Rulasõidu evolutsioon linnadžunglis

“Deathbowl to Downtown – The Evolution of Skateboarding in New York City” (USA 2010)
R: Coan Nichols ja Rick Charnoski.
3. veebruaril kell 20.00 Artises.

Peale selle, et Simpel Session toob igal aastal Tallinna portsu rula- ja trikirattaprofessionaale, tutvustab üritus oma filmifestivaliga ka tänavakultuuri. Kõnealune film räägib rulatamise arengust ja sobib hästi sissejuhatuseks juba spetsiifilisematele linateostele. Eriti soovitaks seda neile naljahammastele, kes viskavad rulatajate suunas kilde stiilis “teil on need lauad iminappadega jalgade küljes kinni vää?!”.

Siit saab vastuse nii mõnelegi küsimusele. Ei ole iminapad, ei ole – tuleb välja, et see oli hoopis Florida rulataja Alan Gelfland, kes kõikide rulatrikkide baasi ehk ollie välja mõtles. “Deathbowl to Downtown” on ajalootund teemal, kuidas rulatamine, mille juured päikeselises Californias, kohanes New Yorgi karmide oludega. Los Angelese rulataja oli palja ülakeha ja pikkade blondide juustega dude, kes ratastega laual kodust mere äärde surfima kimas. Päikeselise ja sileda LA kõrval on NY ikkagi räpane ja krõbeda pinnasega linn – rulatamine tuli “betoonist džungli” tarvis ümber kohandada. Kohalikud grafitikunstnikud ristisid linna Zoo Yorkiks, sest 80ndate NY meenutas paljuski džunglit.

Film heidab pilgu NY rulaliikumise põhilistele legendidele ja arendajatele, nagu Andy Kessler, Mark Gonzales, Mike Vallely, Harold Hunter, Zoo Yorki kamp. Näeme, kuidas rulatajad kasutasid ära moodsat arhitektuuri ning hakkasid 90ndatel aina rohkem kesklinna trügima: 70ndatel otsiti tühje basseine, kus sees sõita; 80ndatel hüpati rämpides ning 90ndatel veeresid rularattad juba kindlalt tänavatel. Film jutustab (jutustajaks näitleja Chloe Sevigny) loo ühe linna ja selle sisemiste liikumiste arengust, kuidas põrandaalusest ja keelatud tegevusest on tänaseks saanud tänavapildis tavaline asi ning rahamasin paljudele suurfirmadele.

Simpel Sessioni 11. filmifestival 2.–4. veebruarini kinos Artis. Täpsem kava www.kino.ee.