S. Vititski"'Selle ilma väetid"'
Teadmine, et S.Vititski nime all kirjutab vene ulmekirjanduse suurkuju Boriss Strugatski, muudab selle raamatu erapooletu hindamise algusest peale võimatuks. Tõsi, kirjaniku stiil on ka pärast kaasautorist venna Arkadi surma sedavõrd äratuntav, et pseudonüüm ei suudaks nagunii tegelikkust varjata.
Olgugi, et Vititski tegelased tegutsevad harjumuspärase anonüümse Euroopa riigi asemel tänapäeva Venemaal, pilluvad nad Strugatskite omadest veelgi enam mõtteteri, ümisevad endiselt mõistatuslikke viisijuppe ja räägivad mõistukõnes. Meeleolult meenutab "Selle ilma väetite" tegevuspaik aga pigem "Inetutest luikedest" tuttavat antiutoopiat. See maailm pole küll lõplikult lootusest ilma jäetud, kuid ometi hämar, sünge ja liialt tulvil saladusi, millest asjaosalised eelistavad vaikida. Pea kõik selle romaani stseenid kõlaksid otsekui ümbritsevast pilkasest pimedusest hetkeks valgustatud lõkkeplatsile astunud jutustaja suust.
Loos tuleviku muutmisest ja vastutusest tänapäeva Venemaa olude taustal võib otsida ühisjooni ka Sergei Lukjanenko ülimenuka "Öise vahtkonna" romaani- ja filmisarjaga, ehkki käsitluslaad on äärmuseni erinev. Ometi võib just see olla sobivaim võti Vititski mõistmiseks.
