Terry Gilliami "Vennad Grimmid" kannab piinliku täpsusega hoolt selle eest, et vaataja mingil juhul ei unustaks, kellest on jutt - aeg-ajalt leidub kindlasti mõni muinasjututegelane, kes lausa pealetükkivalt vaataja mälusoppidele meenutab, et need kaks meest, kes küla kurja kuninganna needuse käest päästavad, pole mingil juhul tavalised nõiakütid, vaid just nimelt härrased Jacob ja Wilhelm Grimm ise. Ja et kõik need seiklused kirjutatakse hiljem kuulsateks lugudeks.

Grimmide klassikaline tandem nimega praktiline aferist ja unistajast humanitaarintellektuaal moodustavad imesümpaatse kehkenpüksipaari, kellega koos avastame, et mõned painajad on pärisja kõik inimsööjapuud ei olegi silmapete. Õpetlikku muinasjutuformaati toetab ka lihtsustatud kõrvaltegelaste brigaad - võimukas memmekas, libe argpüks, heasüdamlik poolearuline, ilus uhke tüdruk ja paljud teised.

Et kõik söödav oleks, on sündmused üle puistatud lihtsameelse komöödiastiilis slapstick-huumoriga, mis äratab ka kõige tuimemad ja täiskasvanulikumad vaatajad. Kas see filmi muude kvaliteetidega kaasa räägib, on küsitav. Arvatavasti kehtib Grimmi vendadega sama valem, mis omal ajal Matrixiga - esimesel vaatamisel leidub piisavalt ilusaid ja lahedaid asju, millele tähelepanu kinnitada, teisel linastusel jäävad need poolnõmedad naljakohad terava pinnuna piinama. 

Visuaalselt esitleb see linateos imearmsat muinasjutuhõngulist maailma. Isegi läbi steriilse kinosaali suudab selle 18. sajandi hobuste ja hanedega külakese needus vaataja endasse imeda - igast kaadrist õhkab täisväärtuslikku maagiat. See pole enam "Sleepy Hollow" ("Legend peata ratsanikust", toim). Siin on puud ja putukad päriselt ära tehtud.

Libahunt on hundi nägu ja hobune sööb väikseid lapsi täiesti harjunud ilmel. Isegi hollivuudliku animatsioonina sissetoodud Hull Mudapiparkook ei suuda maalilist üldmuljet rikkuda, vaid on täiesti aktsepteeritav (ja ehk ka lõpuks unustatav) lihtsalt humoorika vahepalana.

“Vennad Grimmid” 2005 Režissöör Terry Gilliam. Osades Matt Damon, Heath Ledger, Monica Bellucci jt. Esilinastus – 30. septembril Coca-Cola Plazas.